lauraangel's blog

lauraangel
27, Tallinn, Estonya

M: Jaa ma kuulen.

K: Kus sa oled? Miks sa kodus pole? Kus sa öö otsa olid?
M: Ma olen ju kodus.
K: Siis miks sa enda toas pole? Kus toas sa siis oled?
M: Ma olen enda voodis ju...(avasin silmad) Ah sa kurat. Ma ei tea kus ma olen.
K: Ole hea ja tule koju... Või tegelt uuri välja aadress ja ma kohe tulen sinna.
M: Okei, ma saadan sulle sõnumiga.
K: Teeme nii. Ja kiirelt eks? Su ema ka muretseb juba.
M: Mhmh kallis.

Kõne lõppes.

Ma tõusin istukile ja võtsin enda riided, panin need selga. Vaatasin veel tagasi voodisse, kus ma olin maganud ja seal lamas Marek.…


Paari tunni pärast tuli Laura ja isa tagasi ning ema läks puhkama. Ma mõtlesin, et ma lähen vaatan korra ka Karli palatisse. Kui ma uksele koputasin, siis ta ema vaatas mind kurja pilguga.

"Juhtus midagi?" küsisin hämmeldunult. "Sina tegid seda talle. Kuidas sa võisid? Mida ta sulle teinud on? Miks?" karjus ta mu peale. Ma astusin sammu tagasi ja ütlesin:" See polnud mina. Marek käis siin. Me jätsime tema siia. Tahtis Karli juures olla." "Kes on Marek?" küsis naine. "Ta on Karli sõprade liider või midagi taolist." vastasin ma lühidalt. "Kuid miks ta seda pidi tegema?" küsis naine minult. Ma kehitasin…


Ma ootasin ning vaatasin Kerlit. Ma ei pööranud isegi korraks pilku ära, kui Laura minuga rääkima tuli. Ma ei teinud temast välja, sest see on teada, ta tahtis sõimata, et ma emaga nii käitusin.


Lõpuks, kui Laura oli juba päris pikalt minu juures seisnud ning oodanud, kuni ma reageerin, siis ma pöörasin ta poole pilgu ning kuulasin ta ära. "Liisa, ma saan ju aru, et Kerli on sulle tohutult kallis. Ta on seda meile kõigile, aga sa poleks pidanud emale ütlema, et kui ta Kerlist ei hooli, siis mingu minema ja sa poleks pidanud ta palatist niiviisi välja viskama. Kerlil on…


Poisid eraldusid üksteisest ning ma läksin Kerli juurde. Tal oli telefon käes. "Mis sa siin siis teed?"küsisin. "A, ei midagi. Niisama jälgisin mis toimub." vastas ta mulle otsides kedagi teiste seast.


"Ah nii. Anna korra oma mobla. Mul pole kreda ja ma pean empsile hellama. Tuli meelde, ühe sõpsi sünna." ütlesin ma Kerlilt kavalalt. Ta ulatas mulle telefoni ja ma läksin temast ja teistest eemale. Ma lugesin ta sõnumeid. Need olid päris huvitavad. "Kus sa oled? xoxo Kellu" Kerlile : "Kallikene, ma hetkel Kleidimängukal. Sa? - Karl" Ma ei hakanud rohkem lugema ning valisin ema numbri ja katkestasin kohe ära. Et…


Minu maja ees võttis ta armsalt mu põsest kinni ja suudles mind. Meie selja tagant kostus pikk:"ÜÜ" Teadagi kes,see oli Laura.

" Mida sa seal häälitsed? Endal meest pole, kellega olla, siis pead häälitsema?" hüüdsin ma talle uksepeale. Ta näitas näpuga mu seljataha ning sealt tuli mingi tüüp. " Kes sa oled?" küsisin ma esimese asjana. "Mina olen Erik. Ja sina oled vist Liisa?" küsis to Erik kuidagi viisakalt. " Jah olen küll." ütlesin ning to Erik läks Laura juurde. Nad suudlesid.

Ma sosistasin Kerdile:"Ma vist eksisin natukese." Kert naeris ning see järel suudlses mind uuesti ja läks minema.

Läksin Laurast ja Erikust…


uuus osa , eelmine ja järgmine on kasutajalt user2.gif kasoliina8 .


Mina:"ei te,tsaukallike"
Läsime siis minu tuppa.Cody suudles mind nii pehmelt,lükkas mu voodisse. Ta oli nii õrn,mu vastu.
Me pikutasime üksteise kõrval ning uinusime käest kinni hoides.

hommikul ajas Jordan meid ülesse.
Jordan: " Jou unimütsid. Ärgake ülesse ! "
Mina: " mida sa kisendad ? Väga paha olla ve ? "
Jordan : " Varsti tulevad vanemad ju . Peame koristama hakkama . "
Mina : " ahjaa . Las Cody magab . Hiljem puksime ta siis minema . "
Hakkasime naerma ja ma tõusin voodist ülesse ja vahetasin riided kui Jordan oli toast minema läinud.

Me…


Hey, mina olen Liisa. Ma olen 15 aastane. Ma elan koos oma ema ja kasuisaga. Isa elab teises linnas koos uue naisega. Mul on vanem õde Laura ja noorem õde Kerli. Laura on juba 17 ja Kerli on 12. Laura elab koos meiega, kuid Kerli elab koos isaga. Me elame neljakesi kahe korrulises majas. Mul pole parimat sõbrannat, kuid mul on palju häid sõbrannasi.

Aga siis jutu juurde.

"Liisa tõuse ülesse. Sa jääd veel kooli hiljaks niimoodi." virises Laura mu kallal. "Jaa kohe tõusen." karjusina ma vastu ja pöörasin külge.(Ma pole just kõigeparem ärkaja)"Kui palju ma pean sind äratama?" küsis Laura…


Me läksime koos minu juurde . Astusime sisse ning nägime , et kõik juba ootasid meid .

" No , mis lahti ? Juhtus midagi ? " küsisin ma murelikult . " Võib ka nii öelda . " ütles Lucy ning naeratas laialt . " Mis siis juhtus ? " küsisin ma edasi . " Istuge . Drew ole hea , kutsu Drake ja Kaisa ka siia . " palus isa .

Drew läks teisi kutsuma ning me Nick'iga istusime suuretoa diivanile . Paari minuti möödudes tulid ka teised . Drew istus minust võimalikult eemale , kuid Kaisa see eest…


Ma läksin koos Nick'iga enda tuppa . " Kallis , mis juhtus ? " küsis ta minult , kui uks oli sulgunud . " Midagi " ütlesin ma kahtlevalt . " Midagi ikka on . Räägi mulle . " palus ta mind .


Ma jäin mõttesse ja ütlesin siis : " Ma ei tea . Lihtsalt ma ei ole kindel , et ma Drew'st täiesti üle olen ja et ta mulle midagi enamat ei tähenda . See on nii keeruline minu jaoks . " Nick mõtles natukese ning siis ütles : " Oota siin . Ma käin korra ära . "…


Hommikul ärkasin ma Kaisa raputuse peale . " Melissa , Melissa . Ärka palun kohe . " ütles ta mind raputades . " Mhh , mis on ? " küsisin . " Tule . Nüüd teeme meie poistele midagi armsat . " ütles ta mulle , mind tirides . " Olgu-olgu . Viis minutit veel . " ütlesin ning panin pea padjale tagasi . " Ei sa tuled kohe . " ütles Kaisa ning tiris mind kuni ma voodist maha kukkusin . Mõlemad naersime ning läksime vaikselt Nick'i toast ära .

Suundusime alla korrusele . Poiste vanemad olid üleval . "…


← önceki 1 2 3 4 5 ... 11 sonraki
Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor