kaktus's blog

ühel päeval,

Möödunud aegade valusad haavad,
mingil hetkel taas avatud saavad.
Kuivanud pisarate kaev pilgeni on täis
ja kõik on nukker,mis ilus kord näis....

Hingetühjusega kaasneb taas raev,
väikesest pettumusest saamas on vaen....
Raevunult rusikaid ma hoian peos,
vihkan seda maailma igas tema teos!!

Taas kord,oma unistuste tipus

on minu jaoks hirm ja õud.

Sest jälle ma unustama kipun,

et armastus on minu jaoks põud.

Ma ju tean,mida tahaksin tunda,

kuidas oleks mõlemil ilus ja hea,

ent ometi päriselt mu juurde ei tulda

ilmselt suudan teha kusagil vea....

Jah,ka mina õrnusi vajan

armastust,hellust,romantikat ka.

kuid tundub,et kõik segi ma ajan,

püüan ju alati seda,mida nagunii ei saa!

Ei tea,miks ma juba üksi ei harju,

miks otsin ikka päikest,mitte päikesevarju....

Miks ma taas oma hingele…

 Igal sammul lubadused,pettus ja vale,
lootus,lootusetus ja armastus..
üsna tihti ka endal,endast on hale
ja kogu su armust saanud on kurvastus.....

Siis  seisad üksi ja aru ei saa
miks taas küll kõik niimodi juhtus?
Milles on su viga,või miks on nii,
et kogu ilu su elus,taas kord luhtus?!

Jõuetult mõtted tiireldes teevad ringe,
kuid sa ei mõista,ei suuda,ei saa.
Nukralt vaatad maas oma südame kilde
ja ometi ei saa,sa kuidagi end aidata....

Tuul su räbaldunud hinge lehvitab tuules,
keegi sind hüüab,kuid enam sa ei kuule.
Kõik korraga läheb vaid kaduvuse teed,
nimeta kuidas tahad,aga elu on see....

 Öösel unetult ma leban voodil,
sortides hinge kogunenud prahti...
ei teagi,olen kelle moodi
ometi kõigest tahaks öelda lahti....

Lihtsalt,mitte midagi tunda,
ei mõelda,ei näha,ega tajuda...
Päriselt nagunii mu ellu ei tulda
ja nüüd siis tahakski igavikku vajuda......

Lõpmatuse lõpust,ehk leiaksin enda,
teaksin siis täpselt,mida ma vajan....
Seal ma siis olen,ei rooma ei lenda
oma enese karjetele vastu vaid kajan....

Kui sa vaid teaksid,kuidas tahan siit ära
ma ju enam ei ela,ei põle ei sära.....
Tahaksin nutta,kuid tühi on hing,
ei mõista,miks küll nii väga vajan sind!!??

 And the moon will always smile,
in the dreams you will be always mine.
And the sun always rice,
in the dreams so it see,
so it will be in your dreams,
Dont ask me reason,
dont ask me why?
Remember all the feelings,
remember all the love,
its burn like fire,
I pray that,you never have
love burn desire!

 on miljon küsimust
mis vastust ei saa
pea on tühi-hing must
ei teagi,kuidas elada

kus on ometi mu vead
miks küll taas üksi jäin
ütle sina,ehk sa tead
kas tõesti nii jube näin??

ma enam ei söö ei maga
otsin vastuseid,mida pole.
igal öösel see mõtete jada,
miks sa enam küll siia ei tule?

mida teha,et see kord mööduks
ei ootaks,ega hellitaks lootust,
millal kord tunnistan end lööduks
ja unustaksin armastuse sootuks??

tahaks hävitada sind siit maalt,
sa oled alatu juhm,sa oled saast
vihkan kõike,mis on sinu sees,
täitsa häbi on,et olid minu mees

unistasin kunagi elust,ilusast heast
kuid nüüd võiks kratsida silmad sul peast
su lolli nägu täpselt nii kaua ma taoks,
kuni see vastik irve su näolt kord kaoks

sind uskuda pole kellelgi mingit alust,
oled kui deemon,kes toitub teiste valust...
kui ma vaid võiks,siis ära sind tapaks
ja kuskile tühermaale mataks

nii suur on mu vihkamine su vastu,
et kuklasse sul lasta võiks kümme lasku....
pooks,piinaks ja happe sees keedaks...
terve päeva su valu seltsis ma veedaks...

laseks sul ennast asjatult ma paluda,
roomata ja põlvili alandlikult anuda....
siis öelda rõõmsalt I am sorry
ja hoolimatult lükata sind näoli porri......

vot nii suur on vihkamine mu sees,
sinu vastu,kes kord olid mu mees,