Taas kord,oma unistuste tipus

on minu jaoks hirm ja õud.

Sest jälle ma unustama kipun,

et armastus on minu jaoks põud.

Ma ju tean,mida tahaksin tunda,

kuidas oleks mõlemil ilus ja hea,

ent ometi päriselt mu juurde ei tulda

ilmselt suudan teha kusagil vea....

Jah,ka mina õrnusi vajan

armastust,hellust,romantikat ka.

kuid tundub,et kõik segi ma ajan,

püüan ju alati seda,mida nagunii ei saa!

Ei tea,miks ma juba üksi ei harju,

miks otsin ikka päikest,mitte päikesevarju....

Miks ma taas oma hingele haiget teen,

millal küll taipan,et asjatu on see????

Severim! 4