Igal sammul lubadused,pettus ja vale,
lootus,lootusetus ja armastus..
üsna tihti ka endal,endast on hale
ja kogu su armust saanud on kurvastus.....

Siis  seisad üksi ja aru ei saa
miks taas küll kõik niimodi juhtus?
Milles on su viga,või miks on nii,
et kogu ilu su elus,taas kord luhtus?!

Jõuetult mõtted tiireldes teevad ringe,
kuid sa ei mõista,ei suuda,ei saa.
Nukralt vaatad maas oma südame kilde
ja ometi ei saa,sa kuidagi end aidata....

Tuul su räbaldunud hinge lehvitab tuules,
keegi sind hüüab,kuid enam sa ei kuule.
Kõik korraga läheb vaid kaduvuse teed,
nimeta kuidas tahad,aga elu on see....
 

Severim! 1