Hüatsint's blog

Õnn on see,kui tunnest elust rõõmu,

õnne on see,kui saad jagada rõõmu,

õnne on see,kui armud ja armastad,

õnn on see,kui su kõrval on keegi,keda armastad.

Su siniseid silmi näen vikerkaares,

su hinge tunnen su embuse haardes,

su süda end peitis maailmas suures,

su unistused varjuvad minu juures.

Ilma eesmärgita muutud selliseks,nagu olid varem.
Omades eesmärki,muutud selliseks,nagu tahaksid olla tulevikus.


Me ei saa muuta tuulesuunda,
kuid me saame reguleerida purjeid.

Elu on üks suur seiklus
või siis mitte midagi.
Ainult see,kes püüdleb absurdi poole,
võib saavutada võimatut.

Sa oled see mõte,mida mõtled.

Elu üks kaunimaid tasusid on,
et keegi ei saa kedagi aidata
ilma seeläbi ennast aitamata.
Elu eesmärk on olla vajalik-
olla keegi,tähendada midagi,
tõestada,et me ikka oleme elanud.

14. Kui suhe peab jääma saladuseks,ei pea sa selles suhtes olema.
15.Kõik võib silmapilgu jooksul muutuda.Kuid ära muretse-Jumal ei pilguta kunagi silmi!
16.Hinga sügavalt sisse.See rahustab meeli.
17.Pole üldse sinu mure,mida teised sinust arvavad.
18.Õige sõber on see,kes hoiab su käest,kuid puudutab su südant.
19.Kolme asja ei saa kunagi tagasi võtta: öeldud sõnu,lendu lastud noolt ja kasutamata jäänud
juhust.
20.Armastus teeb saamatutest tegijad ja inglitest saamatud.
21.Armastus ja lähedus tasakaalustab ka ülejäänu elus.

Inimene on õnnelik,kui tal on oma tee,mida mööda ta kõnnib,
kui tal on oma täht,mille poole ta püüdleb,
kui tal on omad unistused,mille täitumiseks ta elab!!!
…

Vahel on hea mitte millestki arusaada ja lihtsalt olla,

vahel on hea poseerida elule ja tunda end edukana,

vahel on hea uskuda seda,mida keegi teine ei usuks,

vahel on hea unustada algus ja lõpp

...ja seista nende kahe vahel ja lihtsalt elada...

Elu on lühike,
eira reegleid,
andesta kiiresti,
suudle aeglaselt,
armasta tõeliselt,
naera kontrollimatult ja
ära kahetse ühtegi asja,mis pani sind naeratama.......

Ära võta elu nii tõsiselt!

Tantsi !
Suudle palju!
Lõõgastu looduses!
Lõbutse!

Ja ole õnnelik! Naudi elu! Kasuta elu!
Ta lendab mööda ega peatu!

Kui rändamas on kevadised tuuled,

siis kaugelt olematuid samme kuulen

ja kuigi tean,et sind pole olemas-

mu juurde siiski sa oled tulemas.


Jah,nagu must mustal kirjutatud silt,

siis mu kujutluses ilmub pettepilt...

ja ka heleduses kaotsi minna saad,

kui otsima pead pilvetagust maad.

Taas suudlevad olematud huuled,

kui rändamas on kevadised tuuled.

See maailm,mis elab sinus,
mis sinuga ühes loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.

See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
too on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.

Et kõike ei saagi võtta,
et kõike ei saagi anda,
et vabadus ja valu,
mis tuleb sul endal kanda.

Ränkraske on leida sõpra,
kes mõistab sind hetketest,
kui hingel on väga valus,
ta kuulab sind südamest.
Ei vaja keegi liig palju,
vahel paljugi vähesest-
hingele hea sõna on rohuks-
südamele lohutus.


Ja ma jäingi päris üksi, vaid koerake veel seltsiks.

Kasteniiskena ulatad huuled
ja siidiussina pehme su nahk,
sosinat nii tasast veel kuulen,
silmades sul vilkumas on täht.

Armastus meil vallutanud hinged,
põimuvad ümber kehade käed,
ei rõskus,ega tuulgi nii vinge,
kustuta lootust,sest seda küll näed,
et olles me leidnud nüüd selle,
mida tundmusteks nimetada saab,
selle endast vaid kingiksin sulle,
alles jätaks vaid jalgealuse maa.

Kaugel must oled ja Sind ma ei näe.
Mööda mu majast Su tee eal ei läe,
aga,kui kujutlen,seisad mu ees,
oled mu juures ,mu südame sees.

Hommikul ärkan....koos Sinuga.
Muresid jagan....koos Sinuga.
Rõõmusid korrutan....Sinuga.
Magama lähen vaid üksinda.
Ja uneski oled koos minuga.


Elu on õpetanud mind mõtlema,
kuid mõtlemine pole õpetanud mind elama!