Blog
sest kui tema kaotad, pole sul enam midagi
Mees sõidab rongiga Tallinnast Pärnusse, kuid pika sõidu kestel hakkab mehel hirmus igav ja hakkab rongis ringi vaatama. Ja korraga näebki üht veidrat meest kellel pea väriseb hirmsasti. Astub siis ligi ja küsib: "Vabandage, kas see on teil närvidest?" Ja saab vastuseks: "Ei pojake, see on mul sõjast." Mehel vastus käes istub oma kohale tagasi. Kuid varsti hakkab tal jälle igav ja vaatab jälle rongis ringi ja jällegi märkab üht meest kellel jalg koledal kombel tõmbleb, astub siis julgesti ligi ja küsib: "Vabandage, kas see on teil närvidest?" Kuid tuleb sama vastus, et sõjast. Ok vastus käes ja jälle oma kohale. No jälle vennal sihuke siiber ees, et on kohe. Vahib siis ringi ja oo jälle mingi veider tegelane, kes käega hirmsasti vehib, astub siis julgelt ligi ja küsib "Vabandage, kas see on teil sõjast?" Kuid sealt tuleb kiire vastus: "Ei see on mul ninast!"
www.reporter.ee/2009/04/20/vosa-laul-tarmo-j
Suurim viga, mille võid elus teha, on pidev vigade kartmine
Suurim takistus edu ees on hirm läbi kukkuda
| Kolm sõpra | ||
| Paksus metsas puude all, silkab jänku karvapall. Tema kõrval keegi veel, see ju orav, kel rõõmus meel. Eemalt tuleb vastu põder, vaatavad, et vana sõber. Otsustasid üheskoos, jõulud veeta rõõmuhoos. Kuuse all on loomi palju, kõik nad teevad jõulunalju. Nende keskel on üks mees. see ju armas jõulumees |
ARMASTUS Sven Pärn Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile mõeldes justkui seisma jääks aeg Nõnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast Oli kohe, olles sind märganud, Huvi sinu vastu mus tärganud Salaja päevaplaani muutsin ma Et lihtsalt sinuga saaks kohtuda Aja möödudes tõde taipasin Olin hakanud armastama sind Miks küll öelda ei midagi suutnud Sul tunnistama pean tõde ma nüüd Sinuta kõik mu päevad on hallid Sest mulle oled sa kõigest kallim Anda endast kõik ma tahaks sulle Päästmaks sind ma viskuks kasvõi tulle Sinuta mu elu on mõttetu Tahaksin olla vaid sulle truu Ja ei vaja ma muud kui ainult sind Mida veel enamat tahta võiks hing On sellega kõik, mis tahtsin, öeldud: Olen meeletult sinusse armunud Kuid ei teada või ju sinu tundeid Sooviksin ma kasvõi aimata neid Loodan, et südames tõde ma tean Ega armastuses pettuma pea Siiski alati alles jääb lootus Igavese armastuse ootus...
Ära otsi õnne ilmast, igaühe sinisilmast, otsi südant, mis on truu, muidu oled õnnetu. Miks elus on alati nõnda, et üks armastab üht, teine teist, ja see, keda armastad sina, see armastab jällegi teist. Kui maa oleks paber ja meri oleks tint, siis kirjutaks suurelt: MA ARMASTAN SIND!!! Tasa veerevad pisarad laugel Tasa väriseb ahastav rind Tasa sosistan viibid must kaugel Tasa tunnistan armastan sind Punases vaasis on roosid, punases klaasis on vein. Punased on ka sinu huuled, mis alati ütlevad EI. Oma kuuma käega, ära puuduta mu kätt. Su puudutus on valus kui jumalagajätt. "Kes küll armastuse lõi?" mõtles kits ja rohtu sõi. Kui kaljud kokku sulavad ja kuivab mere pind, kui kuu ja tähed kustuvad, ei unusta ma Sind !!! Lilledest armastan roose, Sõpradest armastan sind, Ütle, keda armastad sina? Kas armastad roose või mind?
