kiki1990's blog
arvasin et sinust eemal olek on kerge ,
aga ei ole ....
istun pr2egu siin pisarates ja m6tlen
kui vga tahaks olle sinuga
sind kallistda ,suudelda ja oelda kallis ma armastan sind.
sinuga oles ei tule kunagi igatsus peale ...
sa oled nagu ingel kes matab k6ik yleliiksed m6tted ja kurbuse
kes kuivatab pisaraid ja panrb naerma ...
On raske leida õigeid sõnu,
Sõnu, millega meelde jääda,
sõnu, millega tungida südametesse,
sõnu, mis meelde jääks,
sõnu, mis väljendaks tundeid,
sõnu, mis väljendaks meeleolu,
sõnu, mis väljendaks rõõmu ja valu,
kirge ja armastust,
õnne ja õnnetust,
armumist ja selle olemust.
Raske on leida sõnu,
Mis jääks meelde ainult Sulle,
sõnu, millest teised aru ei saa,
sõnu, mida mõistame ainult meie kaks.
Sõnu, mis teistele midagi ei tähendaks,
aga meile, oleks see kui terve elu.
Neid sõnu on palju,
Kuid on vaid üks, mis ütleks kõik.
Seda meeleolu, tundeid, seda kõike mis on mu sees,
On raske panna sõnadesse,
Sest selliseid sõnu ei ole veel loodud.
Sõnu, mis väljendaks MINU tundeid,
Kirge ja armastust Sinu vastu.
Kuid südames ma loodan, et
Saad minust aru…
Ainult seda igatsen,
et hoiaks mind keegi.
ainult seda vajan,
et vajaks mind keegi.
Kõige tähtsam mulle,
et olen armas sulle.
Muud ei soovi,
minust vaid hooli...
MA TEAN ET TUNNED SAMA VALU
KUID OMETI ON NAGU MASK SUL EES
KAS SEE SIIS SU SÜDAMESSE MAHUB
ET UNUSTAN SIND ÄRA JÄÄDAVALT
EI USU MA SU SÕNU KÜLMI
ET LÄINUD KÕIK JA OTSA SAANUD ARM
SA VÄITA VÕID JA SALATA KUID
SILMAD SIND TAAS REEDAVAD
ON PALJU ILU ILMAS ON PALJU VALU KA
KUID MISKI MINU SEES MIND PIDEVALT KUI TORKAKS
SEALT VARJATUD SÜDAME PÕHJAST TULEB TEADMINE
ET MIND VEEL ARMASTAD.......
Sa oled kuu
ja samas nagu päike.
Sa oled suur
ja ometi nii väike.
Sa oled naer
kus pisar võib end peita.
Sa oled see,
kel palju on veel võita
| Olen sõnatu,sõnatu su silmade uskumuse ja tõe süütuse üle. Iga su sõna,su naeratus,õhutõmme on vale. Tahtsin olla su rõõmu sõnum,su päikesekiir. Su jalataldu soojendav karvasest sussist hiir. Tulid ja läksid ja oled nüüd mitte keegi, on see tõsi või oled veel misgi,natuke veelgi. Vihkan,lootes et seda ise uskuma hakkaksin, armastamas ja hoolimast sinusse igaveseks lakkaksin. Kunagi tulid ja siidi rätiga mu pisarad pühkisid, Õnne mu hingest minema nühkisid. Kõik hea ja halb oli sinuga koos ja meiega lõpp on igaveseks selles loos. |
Käib vahest peat mul läbi mõtte värin
Nagu ei usuks et armastasid mind.
Tõestus sellest juu olemas lapski suureks kasvamas.
Võibolla sa armastasid ,eh ma lihtsalt kardan sind
sind ja sinu hävitavat mõtet. vihkad mind ma tean
mäletan kui laususid mu kord järgevad read....
need sõnad saavadavad mind ikka-ainult armastuset ei piisa
Nüüd taas tean et tegin vea.
Tunnen ennast halvasti,mis pidin kirjutama need read
Meel mul kurvem nüüd kui ennem
Just kui olen lolliks tehtud,taga nutan kõiki mis möödund
Ainult pisaraid ei ole enam.Kaev on kuivanud alles jäänud küll higel janu.
Rumal minust et nõnda siin istun,
Kuhu jääb mu uhkus au
Kaugele,kaugele mälestusete taha
unustatud mina mida keegi ei vaja
Nüüd taas tean et tegin vea.
Sellest on möödas palju aastaid
Kuid iagi suu armastus mul hinge laastab.
Liga palju on tahtud sind endale,kuid kas kunagi ültse sain
ma ei tea siisani kas aru sa said,
valu mille sa kaasa tõid. Murtsid mu hinge kokku korjasin vaid kilde
Tuhanded killud mis oli kord süda
nüüd on vaid alles elutu keha.
Kui kunagi meie teed lahku viivad,
luban sulle,et kasvatan endale siis tiivad.
Et lennata ära siit,
kus on kurbuste liit
Lendan ära siit kaugele,
hiljem istun maha pinnasele nii laugele
Mõtlen veel kord siis sinust,
et kas tunned puudust minust
Kui kord tagasi tulen
siis sinust möödudes oma silmad ma sulen
Kuna kardan,et uuesti ma tärkan
ja hommikul ilma sinuta ma ärkan.