Ülle Pruel's blog
Meile on antud aega,et teha oma elus nii möndagi.
Igale asjale on määratud aeg,aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja surra,
aeg istutada ja istutatut kitkuda,
aeg tappa ja terveks teha,
aeg maha kiskuda ja üles ehitada,
aeg nutta ja naerda,
aeg leinata ja tantsida,
aeg kive pilduda ja kive koguda,
aeg otsida ja kaotada,
aeg hoida ja ära visata,
aeg rebida ja õmmelda,
aeg rääkida ja vaikida,
aeg vihata ja armastada,
aeg sõjal ja rahul.
Kõikide asjade jaoks
on siin ilmas oma aeg.
Ema kallis,isa ka,
mina kallis mölemal.
Üksteist köiges hoiame,
önnelik pere oleme.
Öde kallis,vennas ka
mina kallis mölemal.
Üksteist väga hoiame,
önnelik pere oleme.
Ma usun,et tuleb olla aus,
ma usun,et tuleb olla öigemeelne,
et ausus peaks saama alguse minust
köiges,mida ütlen ja teen.
Ma kujundan häid käitumisharjumusi
pidada söna ja rääkida tött,
seista,kaitstes öiglust
ning hoida puhtana nime ja au.
Ei iial tea,mis tüdruk väärt,
peab ootama,et selguks;
kuid iga öilis naine kord
ju oli väike neiu.
Kui su elu käkaskaela lendab
langetõbisena hullus vahus,
siis ära kahetse,
siis ära karda vanglat ega laostumist.
Tuleta meelde oma möödunud elu,
vae oma päevade hinda ilma liigkaaluta,
trambi oma jalge all põrmuks
viimsedki petlikud lootused,
ent ava end kõigele helgele.
Hoia end jõuetu kibestumise eest,
uskmatuse ja valede meelevallast,
kõik pole koerana alandlikud,
kõik pole sõgedad keelekandjad.
Sel ajal kui kõnnid sa tundmata teedel,
maadel mida su atlase lehtedel
trükitud pole,
lase kõikide sõprade nimed
läbi oma peast,
Nii nagu pärleid sõrmitsed peos.
Ole valvas,reibas ja ehtne
ja sa pääsed taas jalule-tõused püsti,
viletsuse rohkete koormate all
ja oma eluõiguse taaga all.
Jõuluvalgus jõudis tasa,
tuli,et ei märganud.
Ühel lihtsal hetkel tundsid
justkui oleks ärganud.
Eestimaa nii väike armas,
see on kodu läbini.
Olen tundnud siin ma õnne,
muret-vahel häbigi.
Armas Jumal,sinu tütar
pöördub palves Sinu poole-
kaitse meie Eesti rahvast,
tema kirikuid ja koole.
Las su lapsed saada jõudu,
valgust,soojust,hingerahu
ja et leib neil oleks laual,
rohkem palveid vist ei mahu...
Sinu ilm on nõnda ilus,
iga hetk kui tärkav ime.
Seisan vaikselt härdas palves,
õnnelik ja veidi pime.