Eestit võib vaadelda funktioneeva turumajandusena.Ta radikaakselt liberliseerunud väliskaubanduse ja erstatud avaliku sektori.Väga ulatuslikult on liberaliseeritud hinnad.Valuutakomitee süsteem ja arukad fiskaalsed hoiakud on aidanud alla suruda inflatsiooni.Suurel määral on olemas seaduandlik raamistik.Suuresti tänu Venemaa diskrimineerivale majanduspoliitikale orieteerus Eesti lääneturule kiiremini kui näiteks Läti ja Leedu,mistöttu Venakriis läbiti võrreldes nende ja enamiku Kesk-ja Ida-Euroopa siirderiikidega üsna kiiresti.Kuigi topelttollide kaotamine oli Eestis aastaid polyyiliste debattide ja kõikvõimlike lubaduste teema,polnud see enam Eesti,vaid puhtalt Venemaa probleem.Neist avalikult loobuda ei lubanud Venemaa eneseuhkus.Eesti liiyumisel Euroopa Liidua 1.mail 2004 kadusid need märkamtult.1999.aasta novembist on Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooni ( WTO) liige.Kui aastaid 1987-1997 võib vaadelda reforide,aga ka üldise majandusarenugu kontekstis siirde-ehk turumajaduslike turumajanduslike reformide ajajärguna,siis järgmise perioodi ( 1998-2003) peamiseks tunnuseks oli liitumisprotesess Euroopa Liiduga,mida võiks vaadelda juba evulutsioonilise ajajärguna Eesti majanduse arengus. Usalduse suurenemine Eesti majandude vastu tõi ütlasi kaasa välisinveteeringute kiire kasvu:aastatel 1993-2003 investeeriti Eesti majandusse Eesti Panga andmetel välisotseinvesteerigutena 3,9 miljardit dollarit,seda ilma reinvesteeritud kasumit arvestamata.Väisinvesteeringutelt arvestatuna ühe elaniku kohta oli Eesti seejuures aastaid enamasti kolme edukaima postsotsialisliku riigi hulgas.Need investeeringud toetasisd märgatavalt eksporti ja majanuskasvu tervikuna.Inflatsioon taandus ja elanikonna tulud suurenesid arvestatavalt .Vene kriisi järne kasv on olnud kõige tervem ja tasakaalusatum areng iseseivuse taastatanud Eestis.Edu saavutati eekkõige omaenda pinutusega,mitte aga (näiteks Euroopa Liidu toetuste ja väispankade laenude) abil.Kui vaadata aastaid 1995-2003,siis sisemajandusse kogutoodangu reaalkasv oli 63%,eksport suurenes tegelikes hindades 33 korda ning keskmine brutopalk 2,8 korda.Vaieldamatult toimis tähtsa arengutegurina Eesti suurpankade omandamine Põhjamaade suurpankade poolt,mis muu hulgas välistas miuidu nii tavalise poliitilse surve pangadusele..Tõsi Skaninaavia emapangad võimendasid oma lahtiste laenukraanidega tuntavalt 2005-2007.aasta majandusuumi,kuid päästsid Eesti ka järgmiste aastate kriisi ajal kõige hullemast,samal ajal kui Läti pidi abi saamiseks pöörduma Rahvusvahelise Valuutafondi poole.

Esimene suur kriis

2004.aastal toimus kaks Eesti majanuduse jaoks üliolulist majandusliku tausta ja eesmärgiga sündumust:Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO liikmes riik.Mõlamal neist liitumistest üliloluline rroll Eesti majanduse edasise arengu seisuohalt.Nende liitumistega suurenes Eesti usaldusväärsus nii kodu-kui välismaiste investorite ettevõtjate silmis,mis tõi kaasa nii välisinvesteerigite oluise suurenemise Eesti majandusse kui ka pankade välisressursi kaasamisele toetuva üliekspansiivse laenupoliitia.Hansapank lausa pumpas oma aenereklaamis diivanist naftat.Ses mõttes erinesid Eesti,Läti ja Leedu põhjalikut ülejäänud viiest 2004.aasta Euroopa Liiduga liitunud postsotsiaiikust riigist Välisinveseeringute ja-laenudena sisse voolanud raha suurendas plahvatuslikult raha-ja laenupakkumist.Kolme Euroopa Liiduga liitumisjärgse aastaga ( 2005- 2007) kasvas erasektori kodumaine krediteerimine Eestis 147% ( Lätis ja Leedus vastavalt 3,4 ja 4,9 korda) viie Kesk-Euroopa võrdlusriigi 48-83% võrreldes.Rahapakkumine M2 ,mis hõlmab ringluses oleva sularaha ning resitentide nõude-ja tähtajalised hoiused krediidiasutustes suurenes 107% (Lätis ja Leedus vastavalt 122 la 85%),Kesk-Euroopa võrdlusriikides oli kasv seevastu 28-49%.Need arvud annavad ka otsese vastuse küsimusele ,,Miks Sloveeinia sai 2007.ja Slovakkia 2009.aastal euro,Eesti ja Leedu aga mitte''? .Kodustes vaidlustes ,,euro või majaduskasv jäid selgele peale viimase poolfajad ,ehkki üleminek euro kasutamisele 2007.aastal oli seatud järgmiseks suueks eesmärgiks.Meri oli põlvini.

Severim!