Vabakubabduslepin Euroopa Liiduga sõlmiti 18.juulil 1994 ja see jõustus 1.jaanuarist 1995.Erinevalt Lätist ja Leedust ei taotlenud Eesti siin mngit üleminekuperrioodi,kusjuures Lätil oli see neli ja Leedul kuus aastat.Juba varem oli saadud soodudustusrežiim ülidise eelisõiguste süsteemi raames ( Generalzed System of Prefernces- GSP).Jägmise kahw-kolme aastaga sõmiti vabakaubanduslepingud Ukraina ja teiste Kesk-Euroopa riikgiga.Enamasti olid need lepingud unilateraalsed,s.o ühepoolselt siduvad,sest erinevalt Eestist säilitas teine lepngupool õiguse rakendada vajadusel tolle,eriti põllumajandussaaduste puhul.7.septembril 1992 parafeeriti Eesti a Venemaa vahel vabakaubandusleping,,mida Venemaa ei jõustanud puhtpoliitisel ettekäändel.Enamgi,1.juulist 1994 kaotas Venemaa vabakaubanduses Eestiga ka seni de facto toimunud enamsoodustusrežiimi,mis tähandas sisuliselt topeltolle Eesti toodagule.See oli hetkel küämaks dušiks paljudele ettevõtele,kes lootsid,et Venemaaga sõlmitava vabakaubanuslepinguga on võimalik ,,pehmendada'' Eesti maandumist turumajandusse,tagades varem NSV Liidu siseturule orienteeritud ettevõttetele mingi turu.Eesti arvati 1990.aastatel maailma kõige liberaalsema kauandusrežiimiga riikise hulka,mida peegeldasid ka mitmesugused majanduslku vabaduse riikide konkurentsvõime indeksid.Sellise valiku tingsid Eesti majanduse väiksus ja suur avatus.Samal ajal ei kasutatud ka ekspordi rahandusliku toetamimise meetmeid,nagu ekspordi subsiidiumeid,maksusoodustusi.jms.Ühekordne katse kehtestada Eesti makaronitüüsuse kaitseks 1993.aastal iporttollid.Venemaa jahule ( sisuliselt küll dumpiguvasyaste tollidena) lõppes kodumaise makaronitööstuse hävinguga - madalakvaliteedilisest kodumaisest jahust toodetud makarone ei ostnud keegi,Kõige tähelepanuväärsemaks muutuseks Eväliskaubanduse arenus oli turgude struktureerimine.Eraldumine Veneturust,kui seda protsessi näiteks hinnata Eväliskaubanduse geograafilses jaotuses aset leidnud muudatustega,toimus sisuliselt ühe aastga s.o 1999.aastal.Seda toetasid Venemaa 1992.aasta alul Eesti suhtes rakendtud võrdlemisi pehme blokaad ning usalduse kadumine Vene turu vastu-arveldusi ei toimunud,sealsed ostjad osutusid maksejõuetuiks .Need muutused kinnitas rahareform,millega tagati Eesti krooni skonventeeritavus jooksvateks tehinguteks ja niisama kui välistati rublatehingud.Juba 1992.aasta III kvartalis tõusis Soome Venemaa asemel Eesti ekspordi suurimaks sihtriigiks.Varasemat idakaubandust täpsemalt eksporti hakkas pidurdama ka rubla kiire odavnemine krooni suhtes.Järgmised aastad,eriti aga Vene kriis üksnes süvendasid eemaldumist välisturgudel. Eesti eksport ja import hakksid kiiresti kasvama.Oma osa ekspordi kasvus oii ka Eesti krooni vahetuskursi jäigal fikseeritusel,mis jättis esialgu ruumi kohandumiseks.

Severim!