Kuna neis reformides oli tugevalt ülekaalus erastamine ( pole olulist vahet,kas restitutsiooni või senise ,,kollektivse vara jaotamise teel) varasemate suuemajanditega seotud isikutele sisuliselt nn MBO ja MEBO meetodit kasutades,siis võiks reforme põllumajanduses hinnata Eesti omandiereformi üldisel taustal suurel määral n-ö turustotsilstlikuks.Põllumajandus oliühlasi õpetlik näide sellest,kuidas näiliselt astmmelised ja inimsõbralikud reformid otsutuvad ikkagi kõige valusamaks.Kõvalt tulijatrlele suletud erastaisprotsess välistas pikaks ajaks uue kapitali kaasise põlluajandussuse.Näiliselt järkjärguline põlluajanduse reformimine osutus hoopis kõige selgemalt šoki kaudu toimunud refomika,kus komperastoorne ehk ,,teraapia''-osis taandus putalt põllumajandusliku tootmisprotsessi ja maalise elulaadi loidusele.Rahaturule vähenemise korvas siin hädapärane isevarustamine.Samal ajal ostus selline tegelikult lõpuks ikkagi šoki kaudu toimunud refrorm strutuursete refomide seisukohalt märksa utulemuslimaks võrreldes teiste posstsotsilike riikidega.Kui näiteks 1993.aastal oli majanduse hankivas sektoris ( eelkõige põllumajaduses) hõivatute osatähtus Eestis 17,Lätis 20 ja Leedus 22%,siiis 1997.aastaks oli kujunenud juba selge vahe- Eestis 9,Lätis 19 ja Leedus 22%.

Tagasi läändIe

Iseseisvuse taastamine tähendas otsest lõppu mis tahes vormis toimunud välismajanduse riiklikule monopolile.Kohe alguses kujunes enamiku poliittilste jõudude ühisveendumus,et Eesti majandusedu saab toetuda üksnes avatult,s.o maksimaalselt liberaarse kaubanusrežiiimi kehtestamisele.Ei asutud rakedama importtolle.ega mittetariifseid piiranguid.Samuti heideti kõrvale nn importi asedava tootmise arendamise idee.Eesti juurtega Magnus Feldamann ja Razeen Sally London School Econompcsist-praegu on nad vastavalt Brstoli ülikooli õppejõud ja Sigapuri ülikooli professor - on toiminu võtnud kokku järgmiselt ( Feldmann / Sally 2001 : 14): Sellist läheneist mitte üksnes lihtustanud,vaid ka toetas tunduvalt süvenev majanduskriis sest üleüldise defitsiidi ostujõu peeti mõeldatuks kasutada mingeidki importi piiravaid abinõusid.Selles mõttes erinesid Eesti valikuvõimalused ja valikud märgatavalt Kesk-Euroopa riikide omast.Kaudselt arveatati ka sellega,et imoprttollid muudavad kallimaks imporditvad tootmissisendid ( materjalld,energia jms),mida kasutatakse nii siseturule rootmisel kui ka eksporttoodangu valmistamiseks,väehendades seeläbi Eesti toodangu niigi madalal konkurentsivõimet välisturgudel.Edasise välismajandustegevuse reformi liberaliseerimise ( external liberalization) puhul võib Eestis pigem rääkida spontaansetest ja seejuures plahvatuslikest muutustest - mitte järkjärgulisest reformist,vaid lihtsalt ad hoc teguttsemisest.See on ka ilmselt üks põhjusi,miks selles valdkonnas toimunud protsessid on näiteks erinevalt raha-ja maksureformist ning erastamisest muus maailmas ,,Eesti case'na '' üsna vähe tähelepanu pälvinud.

Severim!