Olemuslikut tehti toona panus n-ö neutraalsele maksusüsteemilie,kus välditi võimalikut palju igasuuseid subjektiivseid erandeid.Neist aastatest pärineb ka tasakaalustatud tiigieelarve idee,kuigi see oli olnud juba rahareformi läbiviimise eeltingimuseks.Hilisematest muudatusest maksusüsteemis on kahtllemata kõige olulisem ettevõtete reinvsteeritud kasumi mittemakstamine alates 1.jaanuarist 2000.See andis tugevalt alakapaptaliseeritud Eesti ettevõtlusele võimaluse end omakaptali laiendamisega kapitaliseerida.Selle maksupoliitilse otsusue tegelik väärtus ilmnes 2007.-2009.aasta kriisiaegadel,kui Eesti suutis suure majnduslanguse juures vältida ettevõtete ulatuslikku pankrotimumist.Üldiseks maksupoliitiseks suunaks kujunes tulumaksumäära on alandatud 26%-lt 20%-ni ja käibemaksu standardmäära tõstetud 18%-lt 20%-ni.Sedamööda muutus Bulgaaria Eesti maksusüsteem järjest rohkem anonüümseks,võrredavaks Bulgaaria ja Rumeenia ning peamiselt turismist elatuvate Küprose ja Malta omaga.Teisalt on aga Eesti maksusüsteem näiteks pöördpilt Taani omast,,kui võrrelda makude jaotumist töövötjate tööandjate vahel - Taanis maksutakse eelkõige töövõtjaid,Eestis tööandjaid.Üldine maksukoormus on Eestis olnud enamasti 35 pluss/miinus mõni protsent ( arvestatuna sisemajanduses kogutoodangu suhtes).Mida toodavad endaga lõpuks kaasa 2018.aastast rakendatud maksumuudatused,näitab,rängalt näppu.

Severim!