Mõned ükikud toodetud ekskavaatorid ja mõned tuhanded elektrimootorid järgmiste aastatel oli pigem endise ,,hiilgeaja''õrn järellainetus.Toodetu kuhjus ,,surnud''varana ladusesse.Samasugune saatus tabas ka loomakasvatust,sest söödatervilja sisseveo äralangemisel olid ka tootmismahud paratamatult langenud.Liha tootmisel kestis langus seejuurs 1997.aastani,piima tootmisel tegelikult kuini liiyimiseniEuroopa Liiduga.Kui varasema tööstuse areng läks loomuikkku rada,siis põllumajanduse allakäigusus  tuleb näha ka ebaönnestunud reformi mõjusid.Rahareformi oli loonud tugevad eeldused arenguks,sellele pidid järnema teised reformid,eelkõige erastamine ( omandireformi resitutsioonilst tahku tuleks käsitada eelkõige poliitilse reform) ja välismajandusegevuse libraliseerinine ning õiguskindla majanduskeskkonna loomine.Majanuse arengut toetas omakorda lihtsa ja stabiilse maksusüsteemi loomine.1994.aastast kehtestati ptoporsionaalne 26 %-line tulumaks nii füüsilistele ükisikisikutele kui ka ettevõtetele ( füüsiiste isikute puhul tegelikult kaheastmelisena:null protsenti maksuvaba miinimumi kujul ja 26 % seda ületavtelt tuludelt).Õigupoolest oli see otsus peaaegu konsesuslik,tõsi osalt vaikivalt: 8.detsembril 1993 sai proportsionaalse tulumaksu sätstanud seadu vastuvõtmisel Riigikogus üksnes 12 vastuhäält .Toonane maksureform muutustis Eesti maksusüsteemi olemuslilt sarnaseks Euroopa Ühendute riikide maksusüstemiga ( tulumaksu proportsiaonnaluse mõttes küll mitte,aga see oli puhttehnilne erinevus),hõlmates ühtlssi uue käiemaksu-( juba lisand väätuseväärtuse makssuna) ja sotsiaalmaksusüsteemi loomise.

Severim!