kroon seoti valuutakomitee ehk currecy board'i režiimis jaigalt Saksa margaga.Nii kulla ja välisvaluuta algse varu kui ka välisvaluuta nõudluse ja pakkumise vahekorra põhjal kehtestati vahetuskurss 1 Saksa mark- 8 Eesti krooni.Sisuilisellt seoti tol hetkel ka Eesi kroon tulevase euroga.Üks põhjusi,miks vaiik tehti saksa marga kasuks oligi selleks ajaks juba tegelikkuses alanud Euroopa ühisraha projekt.Kroonile peaset kukkumist ennustanute kiuste jai krooni kurss Saksa marga suhtes püsima kuni eurole üleminekuni 2011 aastal,mil kroon asendus oma algse vahetuskusi juures euroga.Juhtus see,mida peetud ei kodus ega välismaal mõeldavaks.Eesti krooni vaba konventeeritavus ja välisväärtuse stabiilsus näisid vähemalt eisalgu kättesaamatud.Seda veenumust oli sõnaselgelt väljendanud Bo Kragh oma rahareformi konseptsioonis( Oma rahale ... 1990:10):Ilma saladusi avaiikustamata võib aga siiski juba nüüd väita 100%-lise kindlusega,et veel hulk aastaid pärast rahareformi läbiviimist puuduvad Eestis külladased valuuta-ja kullareservid (rääkimata majanduslikust jõust),et  muuta kroon rahvusvaheilselt konventeeritavaks valuutaks.Eesti ei ole suuteline kaitsma välismaal krooni teatud kurssi USA dollari,Saksa marga või teiste rahvuvaheliselt konventeeritavate valuutade suhtes,kasutades oma reservi välisvaluutas või kullas.Eksis Bo Krah'gi Üldise maksevahendi ja väärtusmõõduna võitis kroon kiiresti üldise tunnustuse.Dollarid-margad tõrjuti ringluses kõrvale,ehhki mingil määral jäi need veel mõnda aega käibima kinnisvaraturul.Selles,et Eesti kroon kaotas siseväärtusest ehk kodusest ostujõust aasta lõpuks 48 %,polnud veel midagi traagilist.Juulluise infatsiooni kiirenemise taga oli seejuures suuresti raharefomi tõttu käibemaksu sisuliselt müügimaksu määra tõstmine 10 %-lt 18 %-ndile.Kes tundis end sellegipoolest petetuna,võis iga hetk oma kroonid tagasi vahetada.Kas kasuga või mitte,jäi igaühe enda otsustada.Aasta lõpul sai krooni eest juba 30-35 rubla 

Severim! 1