Just täiendsõna ,,sotsiaalne''turumajandusele oli see viis suure osa Eesti liberaalidest teada ja tamaga seostuvat ,,sotsiaalset turumajandust''häbenema,tema poole tegid seevastu kummadusi need,kelle arusaamadel polnud Ludwig Erhardi msjandusideoloogia ja ühiskonnamõistmisega midagi ühist.Optimismi sisendas Eesti Panga presidendiks nimetatud Rein Otsason,kes lubas Eestile jõuludeks oma raha..Samal ajal peatus liidulise alluvuses olnud ettevõtetest valgusteid ja lülited tootnud tehasega Estoplast,mis lennutas tulevassetipp-politikasse selle peadirektori  Ülo Nugise,1990.aasta ei toonud veel kaasa läbimurret turumajandusse..See oii ka paratamatu,sest turumajanduse põhihoovad- raharinglus ja konkurets- jäid endiselt Keskuse mõju välja.Edasi liiguti kolmes oõhisuunas.

1.Turumajanusliku institutsionaalse infrastruktuuri loomine.Asutati äripanku,moodustati omariikluseks ja turumajandusele üleminekuks vajalikke valitususasutusi ( hinnaamet,maksuamet,kaubalisetsiamet,tolliamet,välismajandusamet,riigivaraamet,riigikontroll).Aasta lõpuks oli loodud tollipiiri eelkäiajana nn majanduspiir,mis jäi esialgu küll suuresti sümboolseks.

2.Majandusalaste õigusaktide väljatöötamine.Nende hulgas eristusid selgelt kaks seadust;13.juunil võttis ülemnõukogu vastu omandiseaduse,millega seadustati seadustati tootmisvahendite eraomand (See oli olemuselt n ö konstitutsiooline eaduakt,kusjuures seaduse tekstis oli eraomand asetatatud erinevate omandivormide seas esikohale),ning 13.detsemril riiklike teenindus- ,toitlustus-,-ja kaubandusettevõtete erastamise seaduse,millega algatati väikeerastamine.

3.Tururegulatsiooni käivitane.kõige olulisemad sammud astuti siin hinnapoliitakas.15.oktoobril kotati üldiselt eelarvelised d

Severim!