... Liwentaal oli juba 1896.a.hakanud tegelema dirižaablitega ning asutanud Šveitsis ka sellealase ühingu.Nüüd tuli jätta ka mõte juhitav õhulaeva ehitamisetsest Šveitsis.Ta sõitiski ära Ingilsmaale ning alles siin sai ta mõne aasta pärast valmis dirižaabli ''Blue Bird''.1915.a.oli Liwentaal Pariisis lennukitehase rajanud,kuid see hävis pommirünnakus.1919.a.siirdus ebaõnnestumistest räsitud Liwentaal Kanadasse,kus ta suri.Ettevõtliku aviaatori isa olevat olnud pärit Läänemaalt ning armunud kohaliku mõisnku poega koolitavase šveitslannasse.Kui too daam Šveitsi tagasi läks,sammus amunud noormees talle järele.John Liwentaal sai 1864.a.poliitilse põgenikina loa asuda elama Lausann'i,kus kus ta abielluski Jenne Henriette Caoline Matteheyga ning asus tööle rätsepana.Neile sündis neli last:Chrles 1866),Alexaner 1868),Reinold 1870) ja Jenny 1873).Aleander lõpetas Šveitisis kõrgema reaalkooli ning Pariisis kunsti-ja tööstuskooli.Insener Theodor Ferdinand Kalep ostis samal aastal 1909.a.Saksamaalt lennuki.See oli 30 hj mootoriga varutatud Wrighti biplaan nr.101,mis maksis 24 000 marka.Tolal teenis hea lukksepp Saksamaal umbes 20 marka nädalas:pool palka säästes suutnuks ta vast 50 aastaga kokku saada.Kuigi Kalep töötas Riias,tuleb Eesti lennunduse ajalugu alustada temast.Teatavasti kuulus Lõuna-Eesti tolal Liivamaa kubetmangu,mille elanikest oli 39,9% eestlasi ja 43,9 % lätlasi.Riias töötas kuus eestti rahvusest advokaati ning eestlaste hariduse-ja abiandmise selis oma kooli,haigekassa ja naiaoaskonnaga.Th.Kalep sündis 24.jaanuail 1866 Pajusis postiametniku Georg Kalepi viienda pojana ning lõptas 1886.a.Peeeti Reaalkooli reaalharu.Seejärel õppis ta Riia Polütehnikumis arhitektuuri ja masinaehitust.Samas polütehnikumis töötas ta mõned aastad assistendina,täites ühtaegu ka inseneri kohuseid laevaehitustehases.1902.a.sai Kalepist Riia ääelinnas Zaulauskis asuva tehase ''Motor''direktor ja kaasomank.1910.a.asutati Riias kolm lennudushuviliste ühingut.

Severim!