... Meie naabrite lennundusajaloo agusest on teada,et läti
rahvaluule algatja -tollal Tartu ülikoolis õppiv Krišjanis Barons -
kirjutas 1856.a.esimese lätikeelse artikli lennundusest.Aastal 1879
ehitas Soome hümni sõnade autori Ludvig Runebergi poeg Jacob Robert
aurumootoriga lennuki,millel-nagu tollaseil lennukeil ikka- oli
ainult üks väike viga,see,ei tahtnud kuidagi õhku tõusta.Esimese
õhust raskema mootori jõul liikuva juhitava õhusõiduriista ehitaja
nime üle vaieldakse tänini.Esimeste lennumasinate õhulend kas
polnud juhi poolt kontrollitav või oli liiga lühike,et seda
tõsimeeii saaks lennuks mimetetada.A.Možaiski kahe auru mootoria
kokku 30 hj) varustatud ja ligi tonnise massiga lennumasinat
kastetati 1883.a.Peterbuti lähedal Krasnojje Selos.Kui pärast
Možaiski surma pandi lennumasin koos kõige muu juurde kuuluvaga
müüki,osutus eninim hinnatuks seda ümbitsenud tara.Aastal
1890.püsis 50 meetrit õhus prantslane Clement Ader oma
lennuaparaadil Eole.Tema järgmise lennumasina nimi
Avion sai prantslaste hulgas lennuki
üldnimetuseks.1903..a.augustis tegi saslane Carl Jatho oma lennukil
18 meetrise õhuhüppe.Kolm kuud hiljem olevat ta sooritanud isegi 60
meetriseid õhulende.Ent nendestki sooritustest ei piisanud,et
pretendeerida esimese lenduri aule.1903.a.lõpul oli kaks
sõiduriista jälle esmesks proovilennuks valmis.Astronoomiaprofessor
Samuel Pierpoiini Langley oli juba aastaid tegelenud erineva
profiiliga tiibade tõstejõu uurmisega ning ehitanud selleks ka
hulga väikemootoriga varustatud lendmudeleid.Nüüd oli 71 aastane
Langley 15 m pika ja 15 m laia monoplaani valmis saanud.Langley
seadis lennuki üles Potamaci jõel ankrus oleva laeva katusele.Sinna
oli paigaldatud lühie rööbastee,millel siis lennumasin pidi
katapuldilt vajaliku kiirenduse saama.Lenduriks palgatud Charles
M.Manly oli lennuki jaoks ehitanud viiesilinfriise 52 hj)
rotaisioonimootori.Manly on ajalukku läinud ka seesuguse
kõrgeping-süütejaoturi valmistajana.,mille taolist kasutatakse
autodl täniini.7.oktoobril 1903.a.tegi Langly oma esimese katse
Aerodromei nime kandev lennuk jäi aga katapuldi külge kinni
ja kukkus Potomaci voogudesse.Mootor jäi terbeks ning pärast
lennuki kere parandamist jäädi ootama soodsat lennuilma.Uudis
Langley ebaõnnestunud ürituse kohta jõudis jalgrattavalmistajatest
vendaadest Orville ja Wilbur Wriigithi kõrvu,Nemad olid juba
kolmandat sügist katsetanud mudellennukeid Kitty Hawkis Atlandi
ookeani rannikul.Selleks ajaks oli vendadel valmis saanud biiplaan
Flyer.Lennuki kaht propellerit käivitava 81-kg massi ja 12
hj neljasilindrilise moorori ehitamiseks oli vendadel kulunud
kõigest kuus nädalat.Mootor kinnitati lennuki alumisele
kandepinnale selle keskmest veidi paremale.Et biplaani
tasakaalustada,tuli lenduril heita end mootorist vasakule
kandepinnale kõhuli.Samal ajal hakkas Potomaci jõgi jääga
kattuma nng 8.detsembil otsustas professor Langley,et on viimane
aeg uueks katseks.Mootor käivitati,lennukit vedav katapult hakkas
liikuma... ja hetk hiljem lõppes seegi üritus Potomaci
lainetes:Murest murtud Langley kaotas mõistuse ning suri mõne aasta
pärast.14.detsembril 1903.a.olid vennad Wrightiid lõpuks seamssl,et
viasta kulli-kirja selgitamaks,kumb neist esiasne proovi
teeb.Kohalekutsutud rannavalvurid olid tunnitajaiks,kuidas Wilbur
Wright lennukiga korraks õhku tõusis,ent samas maha langes.Kolm
päeva hiljem 17.detsembril kella 10.35-st peale tegid Wrightid neli
esinest õnnestunud lendu.Nüüd alustas Orville kes lendas 36,5
meetiit.Lõpuks Wilbur,sai hakkama koguni 264 meetriss
õhusõiduga.Need lennud kestsid vastavalt 12 ja 59 sekundit.Justkui
kättemaksuks sissetungi eest õhuvalda lükkas äkiline iiling lennuki
ümber ja rappis pilbasteks.Vendade lennuhuvi oli äganud üpris
juhuslikult.Tüüfusega tõvevoodis lesinunud Orville'lie oli vend
Wibur lugenud raamatuid ette.Üks neist juhtus pajatama
õhusõidust.Esimesed sõjaise iseloomiga ettevõtmised olid üsna
tagasihoidlikud.1.augustil 1907.a.modustati USA armee sidekorpuse
juurde aeonautika osakond.Too osakond koosnes vaid kahest
mehest,kelle ülesanne oli uurida lennumasinate sõjailsi
kasutusvõimalusi..
Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!