14.01.2017
74, Tallinn, Estonya
Mu tüdrukute juustes juba leidub vahel halli
Ja kurbus neile tasapisi silmadesse poeb
Ma ise mässin tihedamalt kaela ümber salli
Ei sõlmi uusi tutvusi vaid vanu kirju loen
Ma vahel mõne klaasikese kallan kurgust alla
Kui miski seda pitsitab just nagu kitsas krae
Ei anna enam vandeid ma vaid vannun vaikselt alla
Niisama vaikselt kellaklaasi taga liigub aeg
Pean päevast päeva omaette pikka videvikku
Mu päike loojub taevas tuhmub kustuv päeva kuld
Toos tühi on ei ole selles enam ühtki tikku
Ja mina mees ei võta enam üles pirrutuld
Mu aasadel on hommikuti hõbevalget halla
On õrn ja rabe salamahti külmetanud maa
Kui lähen sinna kõndima ma võtan jalad valla
Ning jäätund kõrte kõlinas on kaduviku hurm
Kui maailm ussikookonina mähkub hämarusse
Ja kitarrikeeli uisapäisa näpib virtuoos
Hing avaneb ja vaikne õhtu astub viimaks sisse
Kõik sada aastat üksaindust on korraga siin koos.
/ V. Korzets/
47 views
väga ilus ,jõudu ja EDU sõber.TEA ,et ELU ON IUS JA ELAMIST VÄÄRT ,SEST KUI KUKKUME TÕUSEME ALATI ÜLESSE ...PÄIKEST ;i
Suur, suur AITÄH!
Väga hea tundeline, kenasti riimuv ja mõttelise sisuga luuletus V. korzetsilt *THUMBS UP* *YAHOO* *YES*
Ilus luuletus *ROSE* ... ainult ei taha, et endal tuleks sellist asja, ma pean silmas alla andmist elule ...
Nii kaua, kui süda sees lööb ja mõistus on selge - tegutsen, elan täiel rinnal. *YES*
vahest jah ei jõua lõputuna näivat aega ära oodata
ja hingepiina valmistab kõik tegemata töö...
Lhtne, kuid sügava mõttega read ja tulemus on ilus-ilus... :-) ;-) *THUMBS UP*