Öö on erinev kui päev.

Mu nimi on Mari-Leen Karmus olen seitseteist aastat vana, kuid ei leia just seda õiget inimest enda kõrvale keda usaldada ja olla temaga oma elu lõppuni. Elan Londonis eeslinnas nimega Ealing. Elu päeval Ealingus on rahulik ja tore siinsed inimesed on viisakad , kuid mis seal öösel on sain teada kui ma olin viisteist.

26. Detsember

Olen kodus istun Facebookis ja mõtlen (Kui ma oleks elanud eestis oleks ma õues, aga kuna ma pean siin istuma ja ootama ema…) Ma ei jõudnudgi edasi mõelda kui mu kaks noorimat venda kaklesid nad mõlemad on kaheksa aastased.

,,Sa imelik, nõmedik sa ei oleks pidanud sündima sa väike veidrikust haige laps!`` karjus Oskar. ,, Sa oled imelik veidrik, meeldib tüdruk kes on teie poisiga ja ta on sust kolm aastat vanem!`` karjus Kaspar kui ta Oskarit lõi rusikaga näkku. Ma läksin enda tuppa.

Kui viieteist minuti pärast tuli ema ja karjus ,,Miks sa Oskarit ja Kasparit ei lahutanud kui nad kaklesid?`` ,,Neil on nüüd mõlemal näod verised ja sinikad`` Kui ema pani tähele, et minuga ei olnud kõik korras läks ta suurde tuppa.

Kui kell oli kakskümmend kutsusuid mu sõbrad mu välja.Ma tetsin, et ema ei lubaks kui ma küsiks, otsustasin, välja hiilida. Mina ja mu sõbrad läksime parki ja kedagi teist ei olnud.

Ma kuulsin heli mis ütles ,,Mis te siin teete? Te ju teate, et kui siin olla peale kahtekümmend on teil sama saatus mis mul.`´ Ma värisesin.

See naine kes seal oli olnud tuli välja ja näitas mu sõbra Jamesi peale ja tol hakkas suust välja jooksma punast happelist vahtu.

Ma kohkusin ja mul tulid pisarad silmist. ,,Teil on veel lootust, kui te jõuate enne päikese tõusu, viia Kieranile paki mille leiate Kuninga Charles I monumendi juurest`` ütles naine, kes oli punapäine ja katkise põlenud näoga.

Me jooksime kähku sinna, kuid me ei leidnud seda paki ,, Mis te tahate?`` küsis halli peaga tore naeratav mees. ,, Me otsime paki mis pidi siin kuskil olema`` Ütles Debbie ,,Ahh te olete need jälle, eelmised käisid ka siin, kuid nad ei leidnud seda`` ütles mees.

Me otsisime mitu minutit umbes 26 kui see mees karjus. Ma kohkusin ja kukusin ma tundsin kuidas mu käe all oli pakk. ,,Ma leidsin selle!`` karjusin

Me olime õnnelikud kuid see õnnelik hetk lõpes siis kui tuli uuesti see naine, keda kohtusime pargis.

järgmine osa

http://www.rate.ee/blog/1414800/oo-on-erinev-kui-paev-2-osa

Severim! 2