TEEKOND,SÕIDUD,VEOD.
1.Tee ei seisa kunagi.
2.Ega tee püsti ole.
3.Toa tuiskab,ukse ees hea ilm.
4.Hobu ette,naina rekke,mees taha minema.
5.Küll hobu veab,kui look peab.

Levakott.Öömaja

1.Ega öömaja keegi seljas kanna.
2.Teekäija pangu ikka leivatükk taskusse.
3.Õnnis,kes õues;vilets,vaene,kes varju all.
Endeid,uskumusi,keelde ja taigu seoses koguloomadega.
1.Kui siga enne jüripaeva mudas aeleb ,tulla külm kevade.
2.Koera all kasub leib.
3.Koera keele otsas on üheksa tervist,aga kassi keeles on üheksa tõbe.
4.Hiire keele all on kuld,koera all raha.
5.Lambad peavad muret nägema,kui mustad talled on.
6.Valge sabaotsaga koer on valelik.
7.Loe luid ja arva hambaid,ära loe teise loomi.
8.Kes koera jalaga lööb,selle jalg kasvab hauast välja.
9.Mis tuul teind,seda tuli parandab.
10.Kana onn on kaunikene.
11.Valge kukk om tondil vader,must on murdja,kiiju kiskja,punane puulvend.

Mitmesugust (peam. koduloomade eripära kohta)
1.Jalg on hobuse töötegija.
2.Hobune ei hakka enne sööna,kui köis mõedetud.
3.Koit koidab,siga roidab.
4.Pahem puul kannab lakka,aga parem puul kannab piitaälüügid.
5.Siga on nagu saks.
6.Kass maksab kinganõela ja koer tubakanaela.
7.Kass ei võta õpetust.
8.Hobune on kuri komitama.
9.Siga sööb sitikavilul.


KALAPÜÜK JA MERESÕIT.
1.Merede ei jäe muud kui kahe teraga mõek ja kolmekadiline nõel,kõik muu uhub kaldale.
2.Kui Samuli kohiseb,tuleb sadu;kui Kurblu,siis tuleb kuiva. (Samuli ja kurblu -- kohanimed Kuusalus)
Mere-ja maasaagi vahekordi.
1.Kui meri õnnistab,siis maa ei õnnista.
2.kui meri rikas,siis maa vaene.
3.Torm püüab kalad merest.
4.Tuul ja torm on mere püha,Vaga ilm toob kalaliha.
5.Mere poolt toob kalasaaki,maa poolt mürin külmapakki.
6.Kuhu kudeb konn,sinna kudeb ka kala.
7.Mida sügavam meri,seda enam kalu.
8.Haug on kala hunt.

Severim!