LOODUSE ENTSÜKLOPEEDIA ( koostöös Londoni Loodusmuuseumiga)
66, Põlva, Estonya

KAHEPAIKSED
Enamik kahepaiseid ehk amfiibe elab nii kuival maal kui ka vees." Amfiib tuleneb kreekakeelsest sõnast
"amphibios"",st kaksikelu elama.Kahepaiksed arenevad moondega üle vastsejärgu (kulleste)täiskavanuks.Kahepaiksete klass (Amphbia) jaguneb päriskonnalisteks(konnad ja kärnkonnad)
sabakonnalised (salamandrid ja triitonid) ning siugkonnalisteks(pimelikud).Kõik kahepaikseda on kõigusoojased:nende kahatempartuur oleneb keskkonna temperatuurist.Paaritumiseks ja kudemiseks naaseb enamik maismaakahepaikseid vette,vaid vähesed liigid rajavad oma pea kuivale maale.
JALUTUD SIUGKONNALISED
Siugkonnalised on jalutud ussitaolised kahepaiksed.Nnahk on enamasti paljas,vaid mõnel liigil kinnituvad
tillukesed soomused ringsooniste kohale.Siugkonnalised elavad troopikas,veetes oma päevi kas vees või
pinnasesse kaevunult.Oma tömpi pead kasutavad nad pinnase ja põhjamuda sisse peidetud usside,termiitide ja sisalike välja kaevamiseks.Saaagi tükeldamiseks ja hoidmiseks on neil teravad hambad.Osa siugkonnalisi koeb (munadest väljuvad vastsed),osa on munastpoegijad.
IIDSED AMFIIBID
Kahepaiksed olid esimesed selgroogsed,kes suutsid lisaks veekeskkonnale elad ka kuival maal.Esimesed
amfiibid arenesid kas vihtuimeliste kalade või kopskalade taolistest eellastest,kes suutsid hingata õhuhapnikku.Nad ronisid veest välja,sest kuival maal oli rikkalikult toitu ning vähem vaenlasi.Ürgsetel kahepaiksetel kujunesid tugevad jäsemed kuival maal liikumiseks.
KONNAD JA KÄRNKONNAD
Päriskonnalised moodustavad kahepaiksete kõige suurema ja vormirkkama rühma.Neid on üle 3900 liigi,
kellest suurem osa elab troopikametsades.Päriskonnalised,kellest kõige paremini tuntakse konni ja kkärnkonni,asustavad väga erinevaid elupaikasid kõrbetest steppide ja magedeni.Vees elavad päris-
konnad on tavaliselt saleda pikliku kehaga,maismaaliikidel aga on valdavalt ümar keha ja lühkesed
tagajalad.Peaaegu kõik päriskonnalised on lihasööjad ning neil on suur suu,et saaki ühes tükis alla
neelata.
KONN VÕI KÄRNKOONN?
Konnadel ja kärnkonnadel on palju ühiseid jooni ning tihti on neid raske eristada.Nii mõnigi kord tähisatakse neid mõlemaid lihtalt sõnaga " konn"Konnade ja kärnkonnade erinevused tulenevad nende kohastumustest oma elupaigaga.Üldiselt on konnadel sile nahk ,pikad tagajalad ,ujulestadega
eesjalad ning nad elavad veekogude läheduses.Kärnkonnadel on suhteliselt kuiv ja kühmuline nahk,
väikesed ujulestad ning nad eelistavad elada kuival maal.

0 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor