JUHAN AAVIK

Aknast õue vaatab Mati,
oi, kuis kõik on imelik,
:,:maa on täis kui valget vatti,
kask on härmas abemik. :,:

Muri kongiuksel haugub,
vares väljas nokitseb.
:,:Aidanurgas aga paugub
külm, mis seina pakitseb. :,:

Matil silmis sära mängib,
teise tuppa jooksis ta.
:,:Vendi, kes veel olid sängis,
neid ta tahtis ärata. :,:

Ats ja Peedu, on teil mahti,
hüüdis Mati valjusti.
:,:Kelgusõit nüüd läheb lahti,
lund on väljas rohkesti! :,:

Severim!