''Mia! Kas sa saaksid palun normaalselt käituda?'' karjus ema mulle põhimõtteliselt kõrva. ''Ole vait! Ma kolingi siit vot esimesel võimalusel välja!'' karjusin emale vastu sõnad, mida ma tegelikult poleks tahtnud iialgi öelda. Nägin, kuidas emal voolas pisar üle näo. ''Eks sa koli siis, meie sind kinni ei hoia,'' ütles veel ema veel ja läks kiirelt minu toa uksest välja. Tundsin end ülimalt kohutavalt, oma öeldud sõnade pärast. ''Ma olen nii kuradima loll," pomisesin endale ja vaatasin aknast välja, sest kuulsin kellegi hõikeid. See oli Lizette.
Noogutasin tüdrukule ja läksin kiirelt oma kapi juurde. Võtsin sealt teksad ja topi ning läksin alla. Panin omale gladiaatorid jalga ja läksin välja. ''Tsau tibu!'' ütles Lizette ja kallistas mind kõvasti. ''Tsauks!'' laususin tüdrukule rõõmsalt vastu ja manasin näole naeratuse. ''Kuhu lähme?'' küsisin siis ja naeratasin. ''Ma ei tea, Kelly ja nende juures on väike pidu. Suvi algas siiski ju!'' lausus Lizette ja me hakkasimegi sinna poole sammuma.
Peagi jõudsimegi Kelly, ehk meie klassiõe, maja ette ja läksime sisse. Istusime ühele vabale diivanile ja rääkisime juttu. ''David võiks siin olla,'' lausisn Lizettele. ''Ohjah, võiks küll,'' lausus tüdruk ja naeratas mulle, ent siis muutus ta nägu tõsiseks ja ta jäi ühte kohta vaatama. ''Ei, Mia, ära vaata sinna!'' jõudis ta veel öelda, aga siis ma juba nägin. David oli seal, käsi ümber mingi brüneti. Jooksin kiirelt sinna, teadmata, mida öelda, mida teha. ''MIDA KURADIT SA MÕTLED AH?'' karjusin poisile ja tõukasin teda nii, et kõik jälgisid nüüd meid. ''Me oleme 3'aastat koos olnud ja sa aeled mingi rõveda eidega ringi?!'' kisasin talle täiesti jõust ja jooksin uksest välja.. paljajalu... teadmata kuhu.. ''Mia, palun oota!'' karjus juba Lizette ja jooksis mulle järgi.
Lõpuks ma enam ei suutnud. Jooksmisest väsinud, istusin keset jalakäijateteed maha ja peitsin näo kätesse. ''Ta on nii värdjas. Lihtsalt jobu, jobu, jobu,'' laususin vaikselt ja tundsin oma õlgadel Lizette käsi. ''Ära palun nuta, palun,'' lausus ta mind kallistades ja tiris mu püsti. ''Lähme minu poole,'' laususin nuuksudes ja juba võtsimegi sammud sinna poole.
Kui jõudsime koduni, vajus mu suu üllatusest lahti.

MIS JUHTUB JÄRGMISES OSAS? MIS ÜLLATAS MIA-VANESSAT?

Pange palju rohelisi ja siiis saade teada mis juhtub järgmises osas . :)

Severim! 10