Keegi arvas,
et lootus on lollide lohutus,
ootus võib tunduda pikana,
aga elu on teadagi elada vaja,
kohustus eneses valmistab raja,
kuidas siis leida see kuldne kesktee,
mis läbi ootuste - lootuste viimaks viib õnnele?
Nopi unistusteaiast üks väikene õis,
seda ehk ikka teha võis,
astu eluteel kitsal ja käänulisel,
rajale, mis umbrohust väänulisel,
ära vaata maha ega seljataha
vaid võta kaasa oma unistused, lootused -
võta need kõik!
Ja usalda alati oma õnneõit!

Severim! 4