Kui me elaks igat päeva nagu see oleks meie viimne, kui me ei karjuks, vihastaks, teeks kurvaks ennast ja inimesi, kellest me hoolime.. kui me naudiks igat hetke, igat tuulepuhangut ja igat vihmapiiska, siis võib-olla, ainult võib-olla, oleks kõik hästi.. ja me lahkuks, naeratus näol, et öelda: "Kõik on hästi!" 

Severim!