Sa läksid jäädavalt mu elust,sul hommikune udu andis teed.Ma seisin ära6itsend sirelite varjus,ja kaua vaatasin sul järele!Sul oli kiire,väga kiire,kui tulid kord,siis aega oli kyll.Ma läksin tuppa,poleks uskunudki ,et hommik tänane on neetult kylm.Su poolik sigaret veel tuhatoosis h66gus,ma masinlikult kustutasin ta.Need s6nad,,Tydruk,oled ainus mulle!...,,.Nyyd yleöö on minevikuks saand.Ei toonud kunagi sa ainsat lille,ehk kyll nii väga igatsesin neid.Vist arvasid,et kyllap olen ise yks 6is neist ära6itsend sireleist.......

Severim! 4