Eile päev oli kõik korras,aga õhtu läks pahuraks....Ma lihtsalt ei mõistnud inimest jne...Ja see rikkus kõik mu õhtu ära...Nad praktiliselt süüdistasid mind kõiges ja mul polnud midagi teha..Ma muidugi lasin kõrvad longu ja kuulasin nende karjumise lõppuni...Pärast,kui nad kõik olid toast ära läinud hakkas mul pisarad silmist tulema ja ma ei saanud neid tagasi hoida...Pisarad tulid vägisi silmist..Muidugi süda oli viha täis,aga öeldakse,et parem ära hakka ärritunud inimesega õiendama,sest ta läheb veel hullemaks...Nii ma siis istusin oma voodi peal ja hoitsin oma kurbust endale...Kui olin natukene oma ette,siis mõtlesin,et lähen koos koeraga õue jalutama..Ehk see teeb mu meele paremaks...Kui aus olla ,siis tegi mu meele küll paremaks,aga kurbustei võtnud ära...Muidugi nad küsisid,et millal ma naasen ütlesin,et ei tea...Noh nüüd istun ma arvuti taga ja panen kõike kirja...Ehk siis läheb mul kergemaks ja nukrus kaob mu hingelt..Ega siin pole kellegagi rääkita oma muretest,ega armastusest...Sest kõik ainult mõtlevad oma peale ja kuidas kedagi süüdi lavastada...Eks ma pean sellega harjuma ja seda nii võtma nagu on...Loodan,et mu elu ja töö juures läheb paremaks...Saaksin enda ette elamise ja siit minema hullupesast,sest ma kardan et enam ei pea vastu selle elule...Sest siin on mees ja naine kes väga armastavad teine-teist.Aga mina olen üksik jne.Ei ole olnud eelmisest aastas kellegagi suhet ega sexi...Noh kujutage ette mis piina ma pean taluma...Ja ma kardan,et kas ma lähen hulluks peast või hullem veel.....Sest mul lööb vaikselt välja armu valu ja seda ma ei talu...Ma olen oma ette mõelnud,et oleks mul mees,siis oleks elu mul kergem ja lihtsam...Aga mul ei vea meestega,sest ma valin endale vale mehe,kes kasutab ära,peksab või kohtleb mind nagu orja...Aga armastusest ei midagi..see koht on tühi minule ja meestele...Vist mehed ei teagi,et naised vajavad hellust,hooltja palju asju veel....Ja mina kardan,et mu ellu kunagi ei tule neid hetki nagu ma nimetasin eespool...See on lihtsalt minu unistus ja kõik..Sellepärast ma olen meestest pettunud ja eriti ei hooli neist ka...Ma parem vaatan kuidas endaga hakkama saada ja kuidas eluga edasi minna.....Võib-olla kunagi leian endale unistuste printsi,kes mulle sobib ja kellega saaksin rahulikult elu elada......Looodan seda väga tulevikus......

Severim! 1