Tihti ütleme "Ei armasta", aga hinges jooksevad meil pisarad!
Tihti ütleme "Vihkan", kuid ainult selleks, et ise usuksime seda!
Tihti ütleme "Hüvasti", kuid samas lootes Teda veel kord näha!
Me ütleme "Mine ära", selleks, et inimene ei näeks meie pisaraid!
Me ütleme "Mitte kunagi", kuid teame, et seda juhtub veel!
Me ütleme "Olen Sinust üle saanud", kuid tegelikkuses kardame tunnistada oma tundeid!
Me ütleme "Olen Sind unustanud ", kuid mõtted Sinust on kogu aeg peas!
Me ütleme "Kustutasin ta numbri oma telefonist ära", kuid mäletame seda peast!
Vahest me ei saa öelda "Armastan", sest kardame vastust!
Me palume, et meid jäetakse üksi, kuigi tegelikult vajame kellegi tuge!
Me loodame, kuigi pole eriti mingeid võimalusi!
Me ootame, kuigi teame, et meid on juba unustatud!
Me armastame, aga me ei saa vastuarmastust!

Severim! 4