see ongi tõsi .alati on tõeline armastus peidetud
Kas armastus vaid peitub, meis sõnade väes,
või kõndides mööda tänavat, sinu sõrmed on kinni,
minu aheldatud käes.
Kas armastus on vaid,kõigest öine tunne,
või pärast kõike seda,vajud norinal unne,
on see vaid jõnks,sinu südame all,
või välendudes selles,olles viimne popp,
meigi alla kord kaetud,kortsus näol app,
järgides aega,olles viimne popp.

Kas armastus on see, kui kõõlud teise kaelas,
nuttes oma pisaraid kaaslase õlga,
kas tõesti see siis ongi, maast korjatud armastus,
mis eales meid põlga,
Kas armasus on see,kui kaasas on roosid,
kas ikkagi armastus,
mis silmi kord vaatab,kui miskit ta moosib.

Kas selles sõnas,peitub üksinduse tunnet,
või sisaldab see kõigest,vaid altari ees vannet,
Kas särab selles päike,või hõõgub vaid kuu,
kas armastus võib tulla,lihtsast küünla leegist,
või äkki hoopis sellest,kui vaatad end peeglist.

Kas armastus loobib,eilseid vigu meil näkku,
või on see vaid,tühi paljas sõnakõlks,
mis lihtsalt sinu kõrvust,mööda nii vajub,
või on see kui hommikune udu,
mis päikest kord nähes,nii lihtsalt lajali ajub.

Kas armastus lööb särama,meis kurvad silmad,
kas armastuses valged,näivad sombused ilmad,
või on see vaid kõnd,teistest palju kõrgemal,
oma argipäeva murelikust elust
mitmeid samme nii kaugemal.

Kas armastus võtab,või meile ellu ,
midagi juure kord annab,
kas tõeliselt puhas armastus,
elus hallidest pilvedest,meid eemale kannab.

Kas armastuse eeskuju,kord suudab meid kanda,
eemale põrgu leekide eest,
vaid puhas armastus,suudab kätel kanda,
läbi tulest läbi veest,vaid tõeline armastus,
saab vaid tulla,kaugelt,meist muudetud südamete seest. Vaid meis sõnade väes, Peidetud armastus. minu aheldatud käes. 

Severim! 2