16.05.2010
pimeduses...
32, Elva, Estonya

Kõnnin mööda pimedusesalu,
ei tea enam ammu, mis on valu.
Mu hing on purunenud sees
nagu tuli kustun'd külmas vees.

Ma kõnnin üksi pimedusesalus,
tunnen nagu oleks miski jalus.
Püüan põgeneda selle eest,
kõrvale põigeldes oma teest.

Mööda salu uitavad pimedusevarjud.
Ma eiksin, kui ma arvan, et ma harjun.
Nad kisuvad mult viimsegi seest
kui ma üritan joosta nende eest.

Ainus kaitse on seista ja kuulata,
üksikud hinged liigutavad puulatva.
Tunnen kuidas tuul ulub mu kõrvas
nagu oleksin ma süüdi mõrvas.
Ma ei saa sealt kuidagi lahkuda,
sest nii võib mu mõistus hukkuda.

Kuulen, kuidas hinged nutavad
pimedusevarjud kuhugi ruttavad.
Ainus kaitse pimedusesalus
on kuulata hingede tõelist valu.

Olen pääsenud sellest kurjast kohast,
mis hingedest ja varjudest vohab.
Tunnen üksindust ja piinavat valu,
äkki oli parem pimedusesalus?

3 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor