su toodud kohvi lõhn mind äratas ja meeled selgeks ajas. su vaikne suudlus mind ergutas pani kõrvu rõõmu kaja su hellitus,su puudutus mind vaikselt hullutas su närviline rahutus mulle hirmu kallutas kord eemaldusid,siis sa taas mu juures seisid,silmad maas sa samas hoidsid kindlalt mind ja mina emmates siis sind sain silmist aru et nüüd kõik on jäänud kaugele et see elu,armulõik on läinud lahku tee kuid miks see ometi nii läks kes teab kuid miks ja miks ja veelkord miks meist saavad eluread nüüd siin ma olen eemal sinust ehk kord su juurde veel tulen kuid sina eemal minust ei enam siia tule,,, meist kahest saanud mälestus mis ilu,armu täis ja kord see oli,ei tea kust armastus nii puhas näis, ma ikka meenutan siin sind ja igatsema jään mis sest et kaugele viib mind, armastus ,mis jääv,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!