Ta oli, ta on ja ta jääb,
kuid lahkuma pean taas.
Hinges nii kibe on tunne,
kui veel seisatan ja teda näen.

Ma ei suuda, ma ei taha, aga ma pean,
minema üksinda.
Keegi ei taha ju näha,
mind koos temaga.

Kõik laguneb,
mu elu on läinud, kui lind.
Ei jõua sellele enam mõelda,
mis oleks, kui poleks ma ära läind.

Kui vaid saaks, tuleks ma tagasi.
Kuid ei . Me ei tule tagasi,
Isegi kui saaks.
Mitte keegi ei tule tagasi. Mitte eal
ka tema.

Ma ei suuda sellele mõelda, et
ei ole sind ja mind.
Miks see mu nüdant nii närib,
et läksin, ilma, et oleks suudelnud sind

Severim!