Vahel tahame põgeneda,ära joosta siit. Vahel on tunne, et meid lausa rebitakse paigast, kuhu me tahame jääda, hoida kümne küünega kinni sellest, mis kallis ja hea.
On hetki, mil õnn on nii suur, et tahaks jagada teistelegi, kuid hetked, mil kurbus talumatult tugev, ei mõista, miks keegi oma õnne meiega ei jaga..
Tahaks olla omaette, nautida vaikust ja rahu, kuid hetkeil, mil tuleb olla üksi, vajame kedagi enda kõrvale, kedagi, kes hojaks ja hooliks. ..

Severim!