Kõik oli ilus , liiga ilus , et juba lõppeda. Aga juusiis oligi see algusest peale hukule loodud .
Nad mõlemad olid õnnelikud , omal moel . Nende veres keesid tunded , nad olid värskelt armunud. Jah , Just. Väskelt armunud. Tüdruk tahtis tervele maailmale näidata , kui õnnelik ta on. Nüüd sooviks ta aga tervet maailma vihata. Jälle lõi välku ja müristas. Jälle olid õnnelikud päevad otsas. Miks kõik pidi nii kiiresti lõppema ? Tüdruk lihtsalt ei mõistnud. Ta pidi ju parim olema, ta pidi ju olema keegi, kellest raske on loobuda. Nii mõtles tüdruk ja nuttis. Ta sõimas poissi sõnadega mis olid vastupidise tähendusega ja täis armastust. Täis tundeid ja pisaraid.
Ta tahtis joosta vihmaga võidu , tahtis minna ajas ette ja näha kui õnnelik ta võib olla. Terve ta elulugu oli justkui tindiga trükitud , vahepeal valged laigud siin seal , ja siis roosakat ja punast . Aga enamuselt must . Ja raske on mõiste seda tüdrukut , raske on mõista , miks nii head inimesed alati peavad kannatama . Miks ei võiks ta õnnelik olla , miks ei võiks keegi temast nii hoolida , nagu ta sõbrad & perekond .
Miks ? Vastuseid paluks . . 

Severim! 2