Miks teeme haiget alati just kõige lähedasematele?
Miks murrab armuvalu tugevamalt,kui iga füüsiline valu?
Miks armume me pahatihti valedesse inimestesse?
Kas elu ongi selline?
Kas peame kandma igavest karistust oma ihade,tungide eest?
Elamiseks on antud vaid üksainus võimalus!
Ei maksa seda rikkuda südamevalu,piina,kurbuse,armu-
kadedusega...
Kas andestada-unustada on võimalik?
Tehtud tegu tagasi ju ei saa...
Tehes armsamatele haiget,saavutame oma eesmärgi?
Kas oleme siis õnnelikumad?
Kas meie vastutame oma tegude eest?
Või keegi teine?????

Severim! 2