Kasvades õpime, et isegi see üksainus inimene, kes ei tohiks

meid kunagi alt vedada, teeb seda ilmselt siiski. Me südamed murduvad ilmselt

rohkem kui üks kord ja iga korraga on see raskem. Me tülitseme parima sõbraga.

Me süüdistame uut armastust eelmise vigades. Me nutame, sest aeg lendab liiga

kiirelt ning lõpuks me kaotame kellegi, keda armastame. Nii et tee liiga palju

fotosid, naera liiga palju ja armasta, nagu poleks kunagi haiget saanud, sest

iga 60 sekundit pahurust on minut õnne, mida ei saa enam kunagi tagasi. Ära karda,

et su elu lõppeb, karda, et see ei algagi.

Severim! 2