ragnar minu kallis poeg on juba poolteist aastat vana jube kuidas aeg lendab... niii palju on juba rüüme saand tunda ja neid tuleb aina rohkem... pisike on nii palju õppinud sõnu: appi, emmme, anna, aitäh jpm...
õue ust ei saa lahti jätta siis laps jookseb kohe õue... õnneks on see hea et siin on hoov kus ta saab ringi joosta. pojal vahet pole kas tal on midagi jalas või mitte ikka läheb tema õue... enne minekut räägib õue ja õue...
üks päev oli et tegime ukse lahti et värsket õhku tuppa lasta ja ragnar läks paljajalu välja hea et soe ilm oli... küll ta mätserdas seal. pärast tuli tuppa nigu pori käkk must nigu ma ei tea mis...aga narda sai küll... no jah minul oli muidugi tükk tööd aga pole hullu... lastel ju tuleb lasta möllata eriti siis kui selleks on võimalus...
Lapsed on tõesti vahvad ja kasvavad kiiresti. vahel tahaks aega kuidagi kinni hoida, et nautida seda laste "väike olemist", sest kui see arenemise aeg mööda saab, siis muutub kuidagi argisemaks, praegu on hästi vahva vaadata, kuidas ta areneb ja ise ka koos lapsega areneda... Jõudu ja jaksu Ragnari kasvatamisel!
suured tänud sulle.... jõudu ja jaksu läheb vaja... ma ei kujutaks enam elu ilma oma pisikeseta ette... aga jõudu ja jaksu ka sulle...
sul on õigus.minu oma sai ka 18 kuuseks ja selline marakratt,et jube.ja rõõmu on kui palju.ei kujutaks ettegi kui teda poleks,elu oleks nii tühi.tema on minu rõõm
jaaa eks ta ole...elu nagu lill...