..

Sa ilmusid ühel õhtul mu uksele

ere nagu ehavalgus

ja ma tundsin, kuidas süda rinnus tagus,

kui Sulle ukse avasin

ma tundsin, kuidas veri soontes kees,

kui Sind embasin.

 

Arvasin, et jääme igavesti kokku,

aga Sa hülgasid mu - kauaks

ning nüüd pead Sa rääkima tõtt

kes on see õnneseen, kes Su kunagi endaga viis?

 

Sa tõstsid pilgu ja kõik sai selgeks

olen endiselt osa Sinu ajaloost

kuulen, kuidas mu süda puruneb,

kui sulgen ukse Su ees

tunnen tulise joana langemas pisaraid põskedelt alla,

kui vaevu valust hingata saan.

 

Nüüd soovin, et Sa poleks iial tulnud

kuid kõik, mis Sinust jäi, elab minus edasi

kõik, mis minust Sulle jääb, on minu süda

olen jäädavalt osa Sinu seiklustest.

 

Tunnen, kuidas mu elu lõppeb,

kui hüüan Sulle hüvasti

kuulen, kuidas pisarad lendavad kildudeks,

kui viha alistub mu sees

Tea! Ma ei vihka Sind - olen endiselt armunud

armunud Sinu vigadesse, Sinu hinge - Sinusse -

igavesti!(L)(K)

Severim! 4