Must ja niiske
jõulukuine hommik
nagu unehõlmas
tõmmu naise nahk...

Seal,
kus mullu
samal ajal
säras lumi,
laotab udu
laiu tiibu
lõunani.

Päev
on pimedam
kui jaanikuine öö.
Koit ja Hämarik
end unustanud
ühte...

Severim!