Kus on mu kohvitass,
akna taga triibuline kass
sügab käpaga pead,
sügisesed ilmad pole head.
Peavalune hommik taas,
pool päeva vist pikali maas.
Kriipivalt varjuv kitarr,
silme ees virvendav virr-varr.
Leian end mõtlemas taas,
miks lilledes tühi see kirju vaas.
Pole vast kinkida kellelgi lilli,
pole ka kellegilt saada neid.
Pikk ilu peab tagasi pilli,
peagi parandame päid.

Severim! 1