Ööseti voodis lebades sahtlist su häälekest kuulen:        Klaasi serval istub,

Oh kallis tule ja ime, minu sisse lükka oma huuled!        ja mulle sosistab õrnalt:

Sa oled magus, sa oled tekiv kinniidee,                          Kalev, ära nüüd sittu!

mu  silmil on must side.                                                 Sa pane alati kõrvalt!

                Iga päev lutsin su otsa,                               Peaksin armu ma petma ?

see kunagi ei saa otsa.                                                Ja viina lauale tõstma?

Sinu punalõga ja minu huuled,                                     laususin tal tasa
           

Taas kord pudel läheb suule!                                  Ja enne kui ta minema tõttas

Lakun sind kui kass köögis panni,         ajasin mehikese klaasi servalt ma maha!

sinu heaks ohverdan  kõik oma Annid,                                                     

sind saama ma  lihtsalt pean,

nii kaua kui joobund mu pea!

 

Severim!