"Ma ei nuta kunagi
ma ei tunne valu, hingepiina iialgi," ütlesid.
Ja siis pisar voolas, 
mööda põske maha kukkus.
Taas nutsid aastatuhandeid.

Tumehalliks värvund sinu mõttelend.
Teiste eludele vaid püüad tõestada end.
Oma jäetud jäljed varjad hoolega, 
sest ei tea, kes võib sul järgneda.

Refr:
Ma võin olla sinu maailm, kui vaid soovid sa.
Ma võin olla päike, mis sind soojendab.
Päevast päeva, aastast aastasse ma olen siin.
Ma võin olla kõik ja samas mitte midagi.

Võbeled kui küünlaleek tuline
ning kõik nüüd hoiavad sust eemale.
Sa sured seest.
Puhud leegi, kuid sa tead,
sinu taht veel hõõgub.
Ole hea, tee mis tegema sa pead.

vaatan kaugelt eemalt, kuidas lahkud sa.
Iseenda eest ju põgeneda ei saa.
Oma jäetud jäljed jätan nähtavale ma,
siis tead, sa võid mul järgneda.

Refr 2x:
Ma võin olla sinu maailm, kui vaid soovid sa.
Ma võin olla päike, mis sind soojendab.
Päevast päeva, aastast aastasse ma olen siin.
Ma võin olla kõik ja samas mitte midagi.  

Severim! 3