Kui ma viimati oma kalli pojadega sulle külla tulin,oli ilus päiksepäevane pühapäev.Astusime su väikse maja väiksesest uksest sisse ning meid tervitas tubane soojus.Selles soojuses oli segu ahjust,õhtusöögist,ootusest ning töökusest.Sa istusid kiiktoolis ahju ees,su jalgade juures lamas vana koer.Ta oli sama hall,sama väsinud,aga sama tarkade elavate silmadega.
Seal te olite-kaks vanakest ootamas lapsi ja lapselapsi,kes hakkavad teie jälgedes astudes juba teile järele jõudma.Ootamas kedagi,kes tooks teie sooja ja mugavasse toaõhku veidi karget ja värsket hingust..
Ma tänan Teid südamest ,isa oli mu eluteel tõeline isa,kellest oli kõike.