Neb·u·chad·nez'zar), Nebukadnetsar (Neb·u·chad·rez'zar) [Akkadi keelest, tähendusega "Oo Nebo, kaitse Pärijat!"]

Uus-Babüloonia impeeriumi teine valitseja; Nabopolassari poeg ja Awil-Marduki (Evil-merodak) isa kes päris tema järel trooni. Nebukadnetsar valitses kuningana 43 aastat (624-582 e.m.a.), see periood sisaldab ka "seitset aega" mil ta härja kombel rohtu sõi. (Taanieli 4:31-33) Et eristada teda teisest, palju varasemast perioodist (Isini dünastia) pärit sama nimega Babüloonia valitsejast, viitavad teadlased talle kui Nebukadnetsar II-le.

Praegu kättesaadavad ajaloolised teadaanded kiilkirjatahvlitel Nebukadnetsari kohta toetavad mõningal määral Piibli ülestähendust. Need ütlevad, et Nabopolassari 19-dal valitsusaastal kogus ta kokku oma armee nagu seda tegi ka tema poeg, kroonprints Nebukadnetsar. Mõlemad armeed tegutsesid ilmselt üksteisest sõltumatult ning pärast seda kui Nabopolassar oli Babüloni tagasi pöördunud, jätkas Nebukadnetsar edukat sõjakäiku mäestikupiirkonnas ja pöördus hiljem Baabüloni suure röövsaagiga. Nabopolassari 21-l valitsusaastal marssis Nebukadnetsar Babüloonia armeega Karkemisesse kus ta võitles Egiptlaste vastu. Ta saavutas oma vägedega võidu. See leidis aset Juuda kuninga Joojakimi neljandal valitsusaastal (625 e.m.a.) - Jeremia 46:2

Edasi näitavad raidkirjad, et teade isa surmast tõi Nebukadnetsari tagasi Baabüloni ning ta tõusis troonile Eluli kuu esimesel päeval (august-september). Sellel oma troonileasumise aastal läks ta tagasi Hattu ning "Shebati kuus [jaanuar-veebruar aastal 624 e.m.a.] tõi ta Hattust tohutu koguse röövsaaki Baabüloni." (Assyrian and Babylonian Chronicles, A. K. Grayson, 1975, lk. 100) Aastal 624 e.m.a. oma kuningaks olemise esimesel ametlikul aastal, juhtis Nebukadnetsar oma väed jälle läbi Hattu; ta vallutas ja rüüstas vilistite linna Askeloni. (vaata ASKELON) Oma kuningaks olemise teisel, kolmandal ja neljandal aastal juhtis ta veel üht sõjakäiku Hattu ning ilmselt oma neljandal valitsusaastal tegi ta Juuda kuningas Joojakimist oma vasalli. (2 Kuningate 24:1) Samuti oma neljandal aastal juhtis Nebukadnetsar oma jõud Egiptusesse ning sellel järgnenud kokkupõrkes kandsid mõlemad pooled suuri kaotusi.

Jeruusalemma vallutamine

Hiljem põhjustas ilmselt Juuda kuninga Joojakimi mäss Nebukadnetsari vastu Jeruusalemma piiramise babüloonlaste poolt. Paistab, et piiramise ajal Joojakim suri ja tema poeg Joojakin päris Juuda trooni. Kuid juba kolme kuu ja kümne päeva pärast uue kuninga valitsus lõppes kui Joojakin Nebukadnetsarile alistus (Adari kuus [veebruar-märts], Nebukadnetsari seitsmendal valitsusaastal [lõppes niisanil aastal 617 e.m.a.] vastavalt Babüloonia Kroonikale). Kiilkirja tahvel (Briti Muuseumis 21946) teatab: "Seitsmendal aastal: kislevikuus, kogus Akkadi kuningas oma armee ja marssis Hattu. Ta jäi laagrisse Juuda linna vastu ja adari kuu teisel päeval ta vallutas linna (ja) võttis kinni (selle) kuninga [Joojakini]. Ta määras kuninga [Sidkija] oma soovi järgi (ja) võttis suure maksu mille tõi Baabüloni." (Assyrian and Babylonian Chronicles, A. K. Grayson, 1975, lk. 102; PILT, köide 2, lk. 326) Koos Joojakiniga võttis Nebukadnetsar endaga Babüloni eksiili kaasa ka teisi kuningliku õukonna liikmeid, õukondlasi, oskustöölisi ja sõdureid. Juuda kuningaks tegi Nebukadnetsar Joojakini onu Mattanja kelle nime ta muutis Sidkijaks. - 2 Kuningate 24:11-17; 2 Aja 36:5-10; vt. KRONOLOOGIA; JOOJAKIN; JOOJAKIM.

Mingi aeg hiljem mässas ka Sidkija Nebukadnetsari vastu, astudes sõjalise kaitse saamiseks liitu Egiptusega. (Hesekieli 17:15; võrdle Jeremia 27:11-14) See tõi babüloonlased Jeruusalemma tagasi, ning teebeti kuu (detsember-jaanuar) kümnendal päeval, Sidkija valitsuse üheksandal aastal ründas Nebukadnetsar Jeruusalemma. (2 Kuningate 24:20; 25:1; 2 Aja 36:13) Kuid kuuldused vaarao sõjajõudude tulekust sundisid babüloonlasi katkestama ajutiselt piiramise. (Jeremia 37:5) Järgnevalt sunniti vaarao sõjasalgad minema tagasi Egiptusesse ja babüloonlased jätkasid Jeruusalemma piiramist. (Jeremia 37:7-10) Lõpuks aastal 607 e.m.a. tammusi kuu (juuni-juuli) üheksandal päeval, Sidkija valitsuse 11-dal aastal (Nebukadnetasri 19-dal aastal kui hakata arvestama tema troonileasumise aastast ja 18-dal, kui arvestada valitsusaastaid) murti Jeruusalemma müüridest läbi. Sidkija ja tema mehed põgenesid kuid püüti kinni Jeeriko kõrbetasandikel. Kuna Nebukadnetsar oli lahkunud Riblasse "Hamatimaal", toodi Sidkija tema ette seal. Nebukadnetsar oli kõik Sidkija pojad mõrvanud, ta torkas Sidkijal silmad välja ja sidus ta, et viia ta vangina Babüloni. Vallutusjärgsete üksikasjadega nagu templi ja Jeruusalemma majade põletamisega, templiriistade eest hoolitsemisega ja vangide võtmisega tegeles ihukaitseväe pealik Nebusaradan. Nende üle keda vangi ei võetud jäi valitsema Gedalia, Nebukadnetsari poolt määratud isik. - 2 Kuningate 25:1-22; 2 Aja 36:17-20; Jeremia 52:1-27, 29

Unenägu suurest kujust

Taanieli raamat teatab, et see oli Nebukadnetsari kuningaks olemise "teisel aastal" (arvatavasti hakates arvestama Jeruusalemma hävitamisest aastal 607 e.m.a., viidates seega tema 20-dale valitsusaastale) kui ta nägi unenäo kuldpeaga kujust. (Taanieli 2:1) Kuigi maagiaga tegelevad preestrid, nõiad ja kaldealased olid võimetud seda lahti seletama, tegi Juudi prohvet Taaniel seda siiski. See ajendas Nebukadnetsarit tunnustama Taanieli Jumalat kui "jumalate Jumalat ja kuningate Issandat ja saladuste paljastajat." Siis ta seadis Taanieli "valitsejaks üle kogu Paabeli linna ja ülem-eestseisjaks kõigile Paabeli tarkadele." Samuti määras Nebukadnetsar Taanieli kolm kaaslast, Sadraki, Meesaki ja Abednego valitsuspostidele. - Taanieli 2.

Juutide hilisem eksiil

Umbes kolm aastat hiljem, Nebukadnetsari 23-dal valitsusaastal, viidi veel juute pagndusse. (Jeremia 52:30) Pagendus hõlmas ilmselt juute kes olid põgenenud maadesse mis hiljem babüloonlaste poolt vallutati. Seda järeldust toetab ka ajaloolase Josephuse väide: "Viis aastat pärast Jeruusalemma rüüstamist, mis oli Nebukadnetsari valitsuse kahekümne kolmas aasta, marssis Nebukadnetsar Coele-Süüria vastu ning pärast selle vallutamist sõdis ka moabiitide ja ammonlastega. Pärast seda, kui ta oli need rahvad endale allutanud, tungis ta Egiptusesse eesmärgiga seda alistada." - Jewish Antiguities, X, 181, 182 (ix 7).

Vallutab Tüürose

See oli samuti mingil ajal pärast Jeruusalemma langemist aastal 607 e.m.a. kui ta alustas Tüürose piiramist. Selle piiramise jooksul olid tema sõdurite "pead läinud paljaks" hõõrduvate kiivrite tõttu ja nende õlad olid "hõõrdunud" materjalide kandmisest mida kasutati piiramisseadmete ehitamiseks. Kuna Nebukadnetsar ei saanud Jehoova tööriistana Tüürose üle kohtuotsust täide viies mingit "palka", lubas Jehoova anda talle Egiptuse rikkused. (Hesekieli 26:7-11; 29:17-20; vaata TYRE). Üks katkendlik Babüloonia tekst, dateeritud Nebukadnetsari 37-sse aastasse (588 e.m.a.), mainib õigupoolest sõjakäiku Egiptuse vastu (Ancient Near Eastern Texts, välja antud J. Prichardi poolt, 1974, lk. 308). Kuid ei saa kindlaks määrata kas tegemist on algse vallutusega või hilisema sõjategevusega.

Ehitusprojektid

Lisaks arvukatele võidukatele sõjakäikudele ja Babüloonia Impeeriumi laiendamisele täites nii ka prohvetiennustuse (võrdle Jeremia 47-49), oli Nebukadnetsar hõivatud ka märkimisväärse ehitustegevusega. Et rahuldada oma Meediast pärit kuninganna koduigatsust, ehitas Nebukadnetsar teadaolevalt Rippuvad Aiad, mida on hinnatud kui üht seitsmest muistsest maailmaimest. Paljud säilinud Nebukadnetsari kiilkirjatahvlitest räägivad tema ehitusprojektidest, kaasa arvatud templite, paleede ja müüride püstitamisest. Ühest väljavõttest neist raidkirjadest võime lugeda:

"Mina olen Nebukadnetsar, Babüloni kuningas, Esagila (Babüloni tähtsaim pühapaik ehk Babüloni peatempel. [Jüri Kinngi "7 maailmaimet", va. 1996, lk. 58]) ja Ezida taastaja, Nabopolassari poeg. [Mina tegin] Esagila kaitseks, et mitte ükski võimas vaenlane ja hävitaja ei suudaks võtta Babüloni, et lahinguliin ei ulatuks kunagi Imgur-Bel’i, Babüloni müüri, mida ükski eelmine kuningas ei ole teinud; Baabüloni müürile ma tegin igast küljest tugeva müüri ümber. Ma kaevasin vallikraavi, jõudsin kuni veepiirini. Siis ma nägin, et müür, mille mu isa oli ette valmistanud, oli oma ehituselt väike. Ma ehitasin bituumenist ja tellistest võimsa müüri mida nagu mäge, ei saa liigutada ja ühendasin selle minu isa müüriga; ma asetasin selle vundamendi maaga rinnakuti; selle tipu ma tõstsin kõrgele kui mäe. Piki müüri, et seda tugevdada, ma ehitasin kolmanda ja kui aluse müüri kaitseks, rajasin ma tellistest vundamendi ja ehitasin selle maaga rinnakuti ja asetasin paika selle vundamendi. Ja Esagila ja Babüloni kindlustusi ma tugevdasin ja rajasin nime oma valitsusele igavesti." - Archaeology and the Bible, välja antud G. Bartoni poolt, 1949, lk. 478, 479.

Eelnev harmoniseerub Nebukadnetsari hooplemisega enne kui ta kaotas oma mõistuse: "Eks see ole seesinane suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?" (Taanieli 4:27) Kuid kui, talle jumalikult saadetud unenäo täitumisel maharaiutud puust, tema mõtlemisvõime taastati, Nebukadnetsar pidi tunnustama, et Jehoova on võimeline alandama neid kes käivad uhkuses. - Taanieli 4:34; vaata HULLUMEELSUS.

Väga religioosne

Viited näitavad, et Nebukadnetsar oli äärmiselt religioosne, ehitades ja kaunistades erinevate Babüloonia jumaluste templeid. Põhiliselt oli ta pühendunud Marduki (Merodak) kummardamisele kes oli Babüloonia peajumal. (Esra 1:7; 5:14) Üks Nebukadnetsari raidkiri ütleb: "Sinu auks, oo kõrge MERODAK olen ma ehitanud koja ... Võtku ta endale vastu külluslik tribuut kõikide rahvaste ja inimeste Kuningalt!" - Records of the Past: Assyrian and Egyptian Monuments, London, 1875, köide V, lk. 135.

Kuldkuju mille Nebukadnetsar Dura tasandikule püstitas oli pühendatud võib olla Mardukile ja sellega kavatseti tõsta religioosset ühtsust riigis. Raevunud Sadraki, Meesaki ja Abednego keeldumisest kummardada seda kuju isegi pärast neile antud teist võimalust, käskis Nebukadnetsar heita nad lõõmavasse ahju, mida oli kuumutatud seitse korda tavalisest enam. Ent kui need kolm heebrea meest Jehoova ingli poolt vabastati, ajendas see Nebukadnetsari ütlema, et "ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa." - Taanieli 3.

Tundub samuti, et Nebukadnetsar lootis palju ennustamisele oma sõjaretki plaanides. Hesekieli prohvetiennustus näiteks kujutab Babüloni kuningat rakendamas ennustamist otsustamaks, kas minna ammonlaste Rabbati või Jeruusalemma vastu. - Hesekieli 21:18-23.

Allikas: ***it-2 480-2 Nebuchadnezzar***

Severim! 1