Mul oli kunagi sõber, ja sõbrast sai rohkem kui sõber, ja sõprusest sai rohkem kui sõprus.
Ning siis aeg peatus ja liivakell pöörati ringi.
Suvest sai sügis, ja sügisest talv, ja armastusest vaid ootamine, millel ei tulnudki lõppu.
Ja mu elust sai üks suur lava - puudest, majadest ja inimestest said lavale dekoratsioonid.
Ja minust sai halb näitleja, kes ei oska maha mängida üht äärmiselt lihtsat osa.
Kõige lihtsamas etenduses:
ei oska ma mängida õnnelikku inimest...

Severim!