Sa oled osa mu elust
mu pikkadest päevadest
nukraist öist.
Nii sageli, kui mul on valus
unistan sinust ja kooskäidud teist.

Sa ära nuta iial mu pärast,
kui äkki ma kaon sinu teelt.
Ka siis kui sul pole mind vaja,
hoia mälestust alles veel.

Hoia seda, mis on meil kahel
neid hetki
täis kirge ja tuld.
Mina ju ikka meenutan vahel,
kui olen mõtteis
või pole und.

Pëlqen! 2