Blog
НАЛАГАТ МИ СЕ С ЦЕНЗУРА ,
откакто писана съм във поезия!
От безсилие ли е или на пук
на мен уреждат ми "веселие"?!
От алчност за пари, за слава
търпят се хора в интернета,
на които Бог не дава
талант и дарба, а вендета
да правят са родени!
Това е лудост или гени?!
поезия А.Х.Т.sekirata cekupama
Какви пръстчета трябва да имаш,
че да щракаш безболезнено часове наред във интернета?
Какво съзнание трябва да имаш
че да ровиш чужди профили като в кочина прасета?
Какво сърце трябва да имаш
че да причиняваш болка на непознати хора в интернета?
Какви крачета тлябва да имаш
че да тичаш по недостижимото и в интернета?
Какво име трябва да имаш
че да не се срамуваш от деянията си и да си ПРЕВЗЕТА?!
Амин
стихове А.Х.Т. sekirata cekupama
Колко струва злобата човешка?
Колко струва завистта?
Колко струва зло да прави
нечия бедна душа?
Отговорете си сами,
които пишете рими -
розови, хвърчащи
и от неистинност бучащи!
поезия А.Х.Т. sekirata cekupama
КОГО, ЗАЩО ДА ПОЗДРАВЯВАМ,
НА ДЪНОТО СМЕ, КВО ДА ДАВАМ,
ЧЕ БЪЛГАРИЯ ДА СТАНЕ
БЪЛГАРИНЪТ ДА ОСТАНЕ
В ТОЗИ СВЯТ БЕДЕН, БОГАТ?
НЯМАМ МАЙКА,СЕСТРА,БРАТ!
ПАРИТЕ ВСИЧКИ ОБСЕБИХА,
АЛЧНИ ХОРА ИЗГОНИХА
УМНИ,БЪЛГАРСКИ ЛЮДЕ!
НАРОДЪТ НИ ТРЕВА ПАСЕ!
ЕДНИЧКА ПЕСЕНТА ОСТАНА.
СТАРА СЪМ ДА ХВАНА БАЛКАНА!
БЪЛГАРИЙО,ЗА ТЕБ АЗ ПЛАЧА!
Докога ще се повтарям?
Независими били сме,
но отвсякъде кой мине
нас българите ще ни мине!
А Отечеството мило
гори и боледува,пие
поколението наше,
с пороци пълно е,апаши
си докарахме отвън,
че нашите са малко! Вън
не на българите млади,
а за продажниците наши -клади!
Честито зависимост!
В проценти не е малко тя
и гони вече тя стоте,
българи зависими! Овце.
Два празника Гергьовден ако има,
агнешкото, овче пак не стига
за нашите вълци прегладнели,
Родинаи народ превзели!
Какъв ти празник?
България е разпродадена.
Какъв ти празник?
България е и разградена.
…
https://www.youtube.com/watch?v=E_RRMRXJWxI
https://www.youtube.com/watch?v=UGfKMV5AbMI
А.Х.Т. sekirata cekupama
Mõisaküla-Viljandi harutee:Laatre ( Mõisaküla) -Viljandi hartee ehitus algas ühel ajal pealiiniga1895.aastal.Ehitustõid juhatas insener Hackel.Kuna maastik oma mägeda,orgude ja rohkete jõgedega oli raske,ei kuilgenud tööd samas tempos nagu pealiinil.Kõige aeglasemal edenesid ehitustööd Kariste künkliul maastikul,sest mullaööde maht oli seal suur.Ka sldade rajamine võttis aega ning pidurdas raudtee edasiliikumist Viljandi suunas.Siniallikul eemaldati suur osa ajaloolisest linnamäest.31.jaanuaril 1897 jõuti töödega nii kaugele,et haruteel lubati liigeda ajutistel rongidel.Viljandi harutee ametlik avamine toimus 1.augustil 1897.Raudteeliini pikkus oli 45 km,hauteel oii üks jaam,kolm pooljaama ja kaks peatuskohta.
Viljandi-Tallina raudtee:Samal ajal,kui ehitati Mõisaküla-Viljndi haruteed,alustsid Viljandi linna esindajad ja ärimehed läbirääkimisi ühenduse saamiseks Tallinnaga.Esialgu kaaluti raudteetrassi läbi Järvakandi või Pade.Jävakandi mõttest loobuti peagi,sest see oii väga kulukas.Ka Paide variant langes ära,sest Pade linnaisad olid sellele kategooriselt vastu:raudtee häirivat linnakodaninike rahu ja vedurivile panevat lehmadel pima kinni.Valiti hoopis kõige lühem tee,mida pooldasid juurdeveoraudtee juhtkond ja Tallinna huvide esindajad eesotasas Tallinna linna voiikoguga.Konnu lepiti Viljandi-Türi-Lelle -Tallinna raudtee ehitamises.1897.aasta kulus dokumentatsiooni korraldamiseks.Ehiamist alustati 1898.aastal korraga Viljandist ja Tallinnast.Tööd oli jagatud osade kaupa ettevõtjatele.Ehituse üldjuht oliinsener Foight.1898.aasta detsebris saabusid sellsi Lõuna-Ukraina teelt Tallinaasse ka vedurid,et neid saaks eihitustöödel kasutada.Siis ärkasid ka Paide linnaisad ja said aru,millise andestamatu vea nad varem olid teinud.Suure Suure vaevaga õnnestus neil välja kaubeda Türilt lähtuv harutee Paideni.1899.aastal kulges ehitustöö Viljandi-Tallinna teel aeglasemat kui Pärnu-Valga liinil,kuid septembris teatati esimesest rongisõidust Tallinnast Hagudisse.Probleeme tekkis Rapla jaama asukohaga.Alu mõisnik von Lilienfeld ei soovinud anda maad raudteejaama ja raudtee ehtamiseks.Arukülast Rapla kekusse.Alternatiivina pakkkus Valtu mõinik Girard de Soucanton lahkesti oma maad ,mistõttu Rapla jaam sattus asula keskukusest 3 km eemale.Juuniks 1900…
,,,Mõisakülla rajati aga raudteetöökojad,mis valmisid aastaks 1900.Selleks ajaks oli jaama ja töökdade ümber tekkinud asula,mis hlljem kasvas linnaks.Sajandivahetusel nimetati asula Mõisakülaks.
Mõisaküla-Viljandi harutee:
,,,Mõisakülla rajati aga raudteetöökojad,mis valmisid aastaks 1900.Selleks ajaks oli jaama ja töökdade ümber tekkinud asula,mis hlljem kasvas linnaks.Sajandivahetusel nimetati asula Mõisakülaks.
Mõisaküla-Viljandi harutee:
...Raudtee ehitus kitsarööpmeliena tuli tunduvalt odavam.Projekteerimisel peeti silmas ka Valga ja Viljandi eksporttõöridest ärimeeste huve,samuti arvestati kohalike mõisnikega,kelle maid raudtee pidi läbima.Ehitustöödde juhatajaks kutsuti insener Kaspa Kržižanovski,kes astus ametisse 1.jaanuaril 1895.Kržižanovski ja tema meeskond kostasid üldise ehitustööde kava ning kõik oluliste rajatiste projektid,mis kooskõlastati Peterburis.Tihitipeale tekkisid peavalitsuse inseneridega ka päris tühiste asjade pärast vaidlused,mis kõik venitas rautee rajamist.Teedeministeerium määras ehitustööde inspektoriks teediisener Karl von Taube ja töö algas 1895.aasta märtsi kekspaigas.Ehitust juhtisid insenrid Kržižanovski,kelle hooleks oli üldehituslik järelvalve ning Pärnu-Laatre ( Mõisaküla) raudeeliin; Sievert,kes vastutas Laatre-Valga liini eest;Hakcel,kes hoolitses Laatre-Viljandi harutee ehituse eest.Mullatöid tegid kohalikud ettevõtjad,tähtsamad neist Aromovitch ja Prenni.Kõik tehnilised ehitustööd nagu sillad ja hooned tehti ehiusinseneride Darmeri,Kleini ja Feldmanni juhtimisel..Raudtee ehituskontor avati esialgu Voltvetis,põlenud Zöpfeli kalevivabrikus.Ajutised raudteetöökojad ning materjalide ladu avati Papiniidu endise ketrus - ja kudumisvabriku asukohale.Suut abi osutas ehitajatele ka Pärnu linn eesotasa linnapea Oscar Brackmanniiga.Tulevasele raudteejaamale reserveeeriti koht Pärnu südalinnas endisel kindlusvööndil.19.mail 1895.alustati seal pärast pidulikku tsereooniat jaama ehitustöid.Ehitajad oiid häälestatud optiistlikult ja raudtee lubati valmis ehitada juba sügiseks.1895.aasta sügisel selgus,et aasta lõpuks tööd lõpetada ei jõua,kuna Venemaal asunud tehased ei täitnud tähtajaks kõiki telllimusi.Siiski saabusid sügisel Pärnusse rööpad ja esimed vedurid Begiast.Vedurite abi raudtee-ehitusel sai kasutama hakata alles novembris,aga siis piirdutii liiva veoga Pärnu jaama ümbruse täitimiseks.Talvel muutus olukord veelgi kehvaaks ja ehtustööd soikusi sootuks.1896.aasta kevadel alustati uue hooga rööaste penekut nii Pänust kui ka Valgast,mai lõpks oli raudteelõik Pärnu ja Vaskrääma vahel valmis.Tööjõupuuduse tõttu hakkasid tööd taas venima,mistõttu toodi Leedust juurde ehitusartlle ning Riiast soldateid.Septembris 1896 jõuti niikaugele,et töörongidel lubati liikuda Pärnu ja…
...Raudtee ehitus kitsarööpmeliena tuli tunduvalt odavam.Projekteerimisel peeti silmas ka Valga ja Viljandi eksporttõöridest ärimeeste huve,samuti arvestati kohalike mõisnikega,kelle maid raudtee pidi läbima.Ehitustöödde juhatajaks kutsuti insener Kaspa Kržižanovski,kes astus ametisse 1.jaanuaril 1895.Kržižanovski ja tema meeskond kostasid üldise ehitustööde kava ning kõik oluliste rajatiste projektid,mis kooskõlastati Peterburis.Tihitipeale tekkisid peavalitsuse inseneridega ka päris tühiste asjade pärast vaidlused,mis kõik venitas rautee rajamist.Teedeministeerium määras ehitustööde inspektoriks teediisener Karl von Taube ja töö algas 1895.aasta märtsi kekspaigas.Ehitust juhtisid insenrid Kržižanovski,kelle hooleks oli üldehituslik järelvalve ning Pärnu-Laatre ( Mõisaküla) raudeeliin; Sievert,kes vastutas Laatre-Valga liini eest;Hakcel,kes hoolitses Laatre-Viljandi harutee ehituse eest.Mullatöid tegid kohalikud ettevõtjad,tähtsamad neist Aromovitch ja Prenni.Kõik tehnilised ehitustööd nagu sillad ja hooned tehti ehiusinseneride Darmeri,Kleini ja Feldmanni juhtimisel..Raudtee ehituskontor avati esialgu Voltvetis,põlenud Zöpfeli kalevivabrikus.Ajutised raudteetöökojad ning materjalide ladu avati Papiniidu endise ketrus - ja kudumisvabriku asukohale.Suut abi osutas ehitajatele ka Pärnu linn eesotasa linnapea Oscar Brackmanniiga.Tulevasele raudteejaamale reserveeeriti koht Pärnu südalinnas endisel kindlusvööndil.19.mail 1895.alustati seal pärast pidulikku tsereooniat jaama ehitustöid.Ehitajad oiid häälestatud optiistlikult ja raudtee lubati valmis ehitada juba sügiseks.1895.aasta sügisel selgus,et aasta lõpuks tööd lõpetada ei jõua,kuna Venemaal asunud tehased ei täitnud tähtajaks kõiki telllimusi.Siiski saabusid sügisel Pärnusse rööpad ja esimed vedurid Begiast.Vedurite abi raudtee-ehitusel sai kasutama hakata alles novembris,aga siis piirdutii liiva veoga Pärnu jaama ümbruse täitimiseks.Talvel muutus olukord veelgi kehvaaks ja ehtustööd soikusi sootuks.1896.aasta kevadel alustati uue hooga rööaste penekut nii Pänust kui ka Valgast,mai lõpks oli raudteelõik Pärnu ja Vaskrääma vahel valmis.Tööjõupuuduse tõttu hakkasid tööd taas venima,mistõttu toodi Leedust juurde ehitusartlle ning Riiast soldateid.Septembris 1896 jõuti niikaugele,et töörongidel lubati liikuda Pärnu ja…