Blog

Siisi uurib firmajuhist Sulevilt:
"Sul olevat nüüd uus sekretär.Kui vana ta on?"
"21".
"Kas ilus?"
"Üsna kenake."
"Kuidas ta riietub?"
"Päris kiiresti."

Kaks purjus meest võtavad oma autosse teel hääletanud naise. Vaevalt jõuab viimane sisse istuda, kui auto kohutava kiirusega paigalt sööstab.
Härra, öelge oma sõbrale, et ta aeglasemalt sõidaks, palub kohkunud daam.
Vaiksemalt, manitseb see. Muidu ärkab ta üles ja siis alles hakkab kihutamine pihta!

80-aastane vanamees tuli arsti juurde.
"Kuidas enesetunne on?"
küsib arst.
"Parem kui kunagi enne. Minu 18-aastane sõbranna on rase,varsti saame lapse."
Doktor:
"Räägin teile ühe loo. Tundsin kunagi üht kirglikku jahimeest.Kord võttis ta jahile minnes kogemata kaasa püssi asemel vihmavarju. Läheb metsa ja äkki tuleb vastu karu. Mees haaras vihmavarju,surus nupule-ja karu oli tema jalge ees surnult maas!"
"See ei saanud küll kuidagi võimalik olla,ilmselt tulistas keegi teine."
"Just,just,sellele tahtsingi teie tähelepanu juhtida..."

Küll on ilus lilleleid!
Naerateleb päikserind,
lilleleidja kenam neid.
Lilled ise mõlemad,
päiksepaistel põlevad.
Hüüdvad vastu:
Vaatke mind!

Ükskord Eedi tõotas endale lendamist õppida. Selleks lõhkus ta ühe vettinud ja tuultes vildunud vineeri ning kloppis kokku tiivad.Ta teadis lennus sedagi, kui tahad õhku kerkida ja seal hõljuda, siis pead pikalt hoogu võtma.Lage koppel tundus olevat paras koht ja sinna kulgeski Eedi tee. Kuid koplis ristus poisike hoovõturada keti otsas tammuva oinas, kellele ei näinud sugugi meeldivat tiivuline olevus. Oina silmis süttis viha. Järsku ropsuga oli ta vaiast pääsenud ning tormaski ulgudes ja möirates Eedi kannul.Eedi jättis tiivad sinnapaika ja katsus jooksust lämbudes end päästa. Kui ta hetkeks õla piilus, nägi poisike kuidas oinas tema tiibu puksis.
Oma jalad…

Ei ole häid ega halbu aegu.
On vaid hetk milles viibime
praegu ilusat.
Mida iganes,kõigile.

Päikse kulla kiireke,
Vikerkaare viireke
Valgub üle meie õue...
Kas sa tead,mis on ta nõue?
Otsib lapsi,kellest teab,
Et nad püüdvad olla head.

Päikse kulla kiireke,
Vikerkaare viireke
Valgub üle meie õue-
Meil on teada,mis ta nõue.
Siin on lapsukesi häid,
Silu nende siidipäid!

On ringiuitajate varjadest tihke tund,
kui kuu tuleb taeva,
kirgas ja külm,
kui kõik, mis on kaugel
sositab lubadusi ja see,
mida ulatud, libiseb pimedusse.
Hommik
ei tunne su jäätunud jälgi
ja päeval täidab nad lumi,
kirgas ja külm.

Varakult saabuv pimedus venitab sügisöhtud pikaks. Näputööd tehes, lugedes või teleri ja arvuti ees istudes kaovad tunnid märkamatult ja külmatunne poeb vargsi kontidesse, seda isegi soojas toas. Enne magamaminekut võta ette väike õhtune jalutuskäik, see toob magusa une ja voodisse pugedes pole vaja villaseid sokke jalga tõmmata. Kallima kaisus hakkab kohe soe.

Teepervel seisab mees lehmaga ja hääletab.Auto peab kinni. Mees palub end sõidutada lähima külani.
"Segane oled või? Kuhu ma lehma panen?"
"Ära muretse,ta jookseb järele."
Autojuht võttis mehe peale.Sõitis algul aeglaselt,lehmaomanik aga julgustas:"Ära vaata midagi,pane täie auruga!"
Autol oli juba kuuskümmend peal,lehm aga püsib kannul.
"Kiiremini enam ei saa,lehmaga võib midagi juhtuda.Ta pilgutab nii imelikult vasakut silma,"hädaldas autoomanik.
"Rahu,rahu,ta tahab ainult autost mööda ajada.