.... Kiiruge tehti seal vajalikud ettevalistustööd - kogu
territoorium piirarti okastraadiga ja valmistati ette hooned --
üldbarakk,maja surmamõistetute jaoks,köök jne.Oktoobris kolitigi
ära Kastani tänavasse.See paik oli kurjakuultava minevikuga juba
vamem.1919.aastal oli olnud samas kohas,otse hilisema surmabaraki
kohal,punaarmeelastest sõjavangide laager.Sea olla vangid otse
lageda teava all otsekui loomad,ümber vaid okastraadist
aed.1942.aasts mais sai Linnas SS-vägedesse kuuluva valvekomando
41-E ohvitseriks,jäädes selle teenistusse kuni 1944.aasta
suveni.Sama aasta 30.augustil sattus Linnas nõukogude suurtükitule
alla ja sai haavata ning ta evakueeriti Saksamaale.Sõja lõpp leidis
mehe liitlaste tsoonist.1951.aastal emigreerus Karl Linnas koos
abikaasa Lindaga,kellega ta oli abiellunud 7.juulil 1944 ja
kahe tütrega Ameerika Ühendriikidesse,kus tema jäljed kadusid kuni
1960.aastani,mil Nõukogude Liit kunagise Tartu koonduslaagri ülema
asukoha välja nuhkis.Kuigi keeruline see ilmeselt polnudki,sest
Linnas polnud vaevunud oma nine vahetama ega varjanud ennast ka
mingil muul viisil.Otse vastupidi -- ta oli kõigiti korralik USA
kodanik,töötas aastaid ametlikult maamõõtjana ja maksis
riigimakse.Linna olnud ka suur kohalike laste sõber,kes teinud igal
aastal jõulude ajal jõuluvana.Politseiga polnud tal enne
1960.aastat kordagi pistmist.1962.aastal toimus Tartus
suurejooneline avalik protsess Tartu koonduslaagri kunagiste
juhtide üle.Kiugi kohu all oii kolm meest -- laagri kunagine
ülem Karl Linnas ,eriosakoda kamandanud Ervin-Richard Viks ja
laagriülema asetäija Juha Jüriste -- oli kohtupinki suudetud tirida
vaid viimane,kes oli end võõra nime all aastaid varjanud Järvamaal
Mustla külas ja sealt kätte saadud.Kuigi Nõukogude Liit oli saatnud
valjasaatmistaotlused nii Linnase asukoha-maale USA -le kui
Austraaliale,mis pakkus elupaika Viksile,keeldusid mõlema
vallisused vädetavaid sõjakurjategijaid välja andmast.Selles pole
midagi imeks panna,sest toonased suhted suurriikide vahel olid
täielikult madalseisus1960.aastatel olid vastasleerid teadupoolest
mitmel korral peaaegu tuumasõja lävel.16.- 20.jaanuarini 1962
toimunud kohtuprotsessil süüdistati kohtualuseid --ei,mitte
inimste mõrvamises,vaid -- kodumaa reetmises.Et aga toonaste
nõuogulike arusaamade järgi oli just kodumaa reetmine kõikidest
kuritegudest kõige suurem roim,pälvis see ka vatava
karistuse.Kõigile kolmele kohtualusele kõlas see ühtviisi --
surmanuhtlus.Protsessist oli tehtud avalik vaatemäng koos saalitäie
publiku,kümnete tunnistajate ja karja repoteritega.Iga päev ilmusid
Nõukogude Eesti ajakirjanduses kohupidamisest hiiglasuured ülelehe
- reporaazid.Viksile ja Linnasele mõisteti karisus
tagantselja,Jüristet ei päästnud enam miski.Tema karistus viida
varsti täide.Kuuldused Linnase surmamõistisest ulatusisid peagi ka
USA emigrantide kõrvu.Ja Linnas hakkas saama koonduslaagrite
kadalpust pääseneud väliseestastelt ja juutidelt ähvadavaid
telefonikõnesid ning kirju.
Još nema komentara.
Ostavi komentar, započni diskusiju!