Seal asusimie elama meie kolmekesi, Kalju vend Jaan ja mnu vend
Võido,kes oli tunlnud Eestisse mõni nädal enne meie tulekut.Ostsime
oms esiese riidekapi,Jaanil olidiivan,ümmargune laud,neli tooli ja
toas oli veel laenatud kummut.Meie magasime ajutiselt madratsil.Et
kartuleid saada,läisime neid Tammikus abiks üles võtmas.Kalju läks
ehttustrusti tööle,kuna sealt oli korterit loota,Jaan töötas
kaevaduses ja Võido maamõõtja juures.Mina olin Silvaga esialgu
kodus ja tegin meestele süüa,üüri eest kudusin pererahvale
villaseid esemeid.Kuna köök oli ühine ja Martal kodus väike
beebi,ei tohtinud suurt midagi praadida.Pinged tekkis
palju...Hakkasin tööd otsima,sest raha oli vaja.Sain töökoha Jõhvi
lionaad- ja õlletehases sekretärina,sest osksin vene keelt.Silva
jäi üksi koju ja sõbrunes peagi Marta pojaga.Mõne aja pärast sai
Sllva lasteaia koha,aga ilmselt tõi ta sealt kaasa tuulerõuged ja
nii haigestus ka väike Kaja,jälle uued pinged...Jaanil oli
kaevaduses hea palk ja ta aitas ka meid,kuni juhtus õnnetus.Pärast
önnetut surma oli Silva palju maal vanaema juures,lasteaeda ta enam
ei läinudki.Meie hakksime otsima uut elupaika,''Elvi
meenutab:''Minu vend Võido oli küüdiamise ajal 8-aastane ja tem a
koolitee algas Siberis.Väikst kasvu kärsitu noorukina tundis ta
kogu aeg,et temaga on midag valesti.Ta hoidis väga oma ema
külge,aga samas oli temas nii palju uudisshimu,et ta alustas teed
Eestimaale üksi juba 15-aastase poisina.Mine ei mäleta,et mulle
oleks teatatd,kus ma elada võin.Alles 1971,kui mind Tartus välja
kutsti ja passi punane rist tõmmati,küsiti,et kas pole teada,et
teiesgused riikliku tähtsusga linnades ei tohi elada.Olin oma
perekonnaga kulakute ninekirjas.Vend Maido Rahula sai vabastuse
alles 1989.Võido Rahula oli noorem ja tema sai tulla üksi
Eestisse juba 1956.aasta suvel koos Leningradist pärit
kooliõpetajaga.Ühe päeva oli ta Leningradis.Pilet Abakanist
Leningradi maksis 330 rubla.Kui Võiduo koduaale tuli,siis hakkas ta
otsia elamist.Ta oli läinud algul Tallinnas onupoeg Alvari juurde
vanaonu majja,kui anti mõista,et sinna pol soovitv jääda.Seejärel
läks ta emapoolsete sugulaste juurde,kuid seal talle ilmseli ei
meeldinud ja sissekirjutust ei saanud ka ning siis läks ta
Käreverre Peenrale.Onu Arnold ei võtnud teda just hästi vastu.Onu
naine oli talle öelnud talle,et kui on vene poisike ning onu oli
andnu 50 rubla,et ta saaks minna tööd ostsima.Nii ta läks Tallinna
tagasi.Tallinnas oli ta maganud raudteejaamas ja pargipingil,kuid
tööd ei lednud...''Inimesed kartsid võtta oma katuse alla
väljasaadetuid või vangistuses olnud iniemesi,ka neid kelle pered
olid saadetud Siberisse.Kardeti repressioone ja sattuda NKVD
kontrolli alla.
Na razie nie ma żadnych komentarzy.
Dodaj komentarz aby rozpocząć dyskusję!